Pankur: Norma rahata ei suudaks Autoliv dividende maksta

Tänasel Norma aktsionäride üldkoosolekul läks Norma ja Autolivi juhtide ja väikeaktsionäride vahel tuliseks mõttevahetuseks dividendide ja vaba raha kasutamise üle.

Norma juhtkond tegi ettepaneku maksta 5 krooni aktsia kohta, mis tähendab 66 mln krooni kasumi välja maksmist, ülejäänud kasum jääb jaotamata.

Väikeaktsionärid tegid ettepaneku maksta 19,56 krooni dividende aktsia kohta.

Investeerimispanga Danske Capital esindaja Antti Partaneni sõnul on ettevõtte bilansis tohutu raha, see on ebaefektiivne kasutus aitab vaid Norma suuromanikul Autolivil oma aktsionäridele dividende maksta.

Autolivis raha asjade korraldamisega tegelev viitsepresident Hannes Wadell kinnitas, et nad said Normast aasta lõpus 400 mln krooni laenu, kuid lisas, et ettevõte laenas pangast suuremaid summasid ka odavamalt.

Mille peale tekkis Partanenil kohe küsimus, miks nad siis kogu vajaminevat raha pangast ei laena. "Norma rahata ei suudaks Autoliv dividende maksta," vastas ta ka ise.

Partaneni sõnul on Norma väärtus väga madal ja suuremate dividendide maksmine oleks lihtne viis firma väärtust tõsta. „Normaalsete ettevõtete aktsiaid kaubeldakse seitsmekordse kulumieelse kasumi (EBITA) väärtusega, Autolivi aktsiaid kaubeldakse isegi 6kordse väärtusega, samas Normat vaid kolmekordsega. Norma on poole vähem väärtuslik, kuna pool Norma varast on raha, aga Autoliv saab tänu sellele suurema väärtuse. Kui saate pangast odavat raha, vabastage Norma raha,“ kutsus väikeaktsionär üles, paludes nimetada veel mõni ettevõtte, kellel on pool bilansimahust rahana pangakontol.

Wadell vastas seepeale investeerimispankurile, et Norma teeb siiski ise oma otsuseid.

Nõukogu esimees Magnus Lindquist põhjendas, et Normal on vaja raha, et uus strateegia ellu viia, kuid oli nõus, et aktsionärid peaksid rahast osa saama. "Kuid kõik ei näe, et Norma on strateegiliste väljakutsete ees. Vaja on ellu viia strateegiline plaan ja selle tulemusena, saa rohkem raha välja maksta, kuid kõike tuleb teha õiges järjekorras,“ selgitas ta.

Partanen viitas siiski, et raha on olnud Norma kontol juba terve igaviku. "Strateegiline muutus on aktsionäride lollitamiseks, see kõlab klišeena,“ jäi ta skeptiliseks.

Lindquist väitis, et nad ei saa minevikku muuta ja peavad keskenduma tulevikule.

„See siiski ei aita aktsia väärust tõsta,“ jäi Danske esindaja endale kindlaks. „Selle raha võiks aktsionäridele jagada, nagu teie teete Autolivis. Ütlete, et saate Autolivile ka odavamalt raha laenata, siis ei kasuta te ka seal raha otstarbekalt,“ lisas ta.

Lindquist pareeris juba sõnasõjaks kiskuvas väitluses selle lausega: „Siin räägime Normast, mitte Autlivist, nendega aktsionäridega räägime nende koosolekul. Peab vaatama, mis tulevik toob ja mis toob suuremat väärtust.“

Siiski tundus, et elav mõttevahetus ei avaldanud mõju ja esimese kasumi jaotamise projekti otsuse poolet oli 78,49% vastu oli 21,5% häältest.

Sellega oli kasumi jaotamise otsus vastu võetud ja Norma maksab aktsia kohta viis krooni dividende.

Alternatiivse projekti ehk maksta dividende 19,56 krooni hääletamise tulemused oli: poolt 21,5% ja vastu 78,02%.

Norma edastas börsile ka väljavõtte juhatuse esimehe Peep Siimoni ettekandest, kus olid ära toodud ettevõtte arengusuunad ja olulisemad planeeritavad investeeringud:

Järgneb väljavõte Siimoni ettekandest:

Äritegevuse areng

AS Norma juhtkond tegeleb uue strateegia väljatöötamisega, mis keskendub kolmele põhilisele ärivaldkonnale:

Hoida oma turupositsiooni otsetarnijana Vene autotootjate juures;

Investeerida nišituru turvasüsteemide arendus- ja tootmiskeskusesse;

Investeerida, et saavutada eelistatud autoohutus-komponentide tarnija staatus rahvusvahelisel autotööstuse turul

Komponentide tootmise areng

Norma juhtkond töötab välja strateegiat, mille kohaselt muuta ettevõte eelistatuimaks üle-euroopaliseks, rahvusvaheliseks tarnijaks autoohutuskomponentide sektoris nii esimese ringi tarnijatele kui ka lõpptootjatele.

Strateegia põhineb Norma olemasolevatel konkurentsieelistel: vertikaalne integratsioon ning teadmised materjalide, tootmisprotsesside ja komponentide tootmise osas.

Investeeringud ja oluline kasv sellel suurel spetsialiseeritud turul võimaldavad vähendada Norma sõltuvust situatsioonist, kus 75% äritegevusest on seotud vaid 2 kliendiga.