Tallink kuldab juhid üle

Vahed Eesti avalike ettevõtete juhtide töötasudes olid eelmisel aastal üüratud. Kui mõnele juhile maksti veerand miljonit ning isegi peaaegu pool miljonit krooni kuus, teenisid teised sama perioodi eest tunduvalt vähem - alla saja tuhande krooni kuus.

Ühed heldemad palgamaksjad mullu olid laevakompanii Tallink Grupi nõukogu liikmed, kelle alluvad said aastas kokku 22,4 miljonit krooni. Selle summa sisse on arvestatud kuupalgale lisaks ka boonused ning lahkunud juhatuse liikme kompensatsioon.

Teadmata täpselt, palju viimane oli, võib öelda, et laevafirma käis juhatuse liikmele välja keskmiselt 415 738 krooni kuus ehk 36 Eesti keskmist palka.

Palkadest ei räägita

Mille järgi töötasu ning boonuseid määrati ning kas makstud summad on kooskõlas ka Tallinki juhtkonna töökoormuse ning saavutatud tulemustega, ükski firma esindaja öelda ei taha.

"Palgad on ikkagi konfidentsiaalsed," on laevakompanii nõukogu esimehe Toivo Ninnase seisukoht. Nõukogu liige ja Tallinki üks suuromanikke Ain Hanschmidt arvab aga, et ei oska palkade kohta kohe mitte midagi öelda.

Seetõttu peab ametlikuks vastuseks lugema finantsidirektor Janek Stalmeistri lause: "Juhtide töötasu on kooskõlas ettevõtte suurusega, äriliste mastaapidega ja vastutuse mahuga. Tallinkis on ka teiste töötajate keskmised töötasud kõrgemad kui Eesti keskmised."

Väikeinvestorid on kurjad

Tallinki finantsjuhi arvamust ei jaga aga väikeaktsionärid, kelle hinnangul on üle 400 000kroonine kuutasu Tallinki juhtidele põhjendamatu. "Seda summat nad väärt ei ole. Nad ei ole firma väärtust suutnud oluliselt kasvatada," leiab Peeter Laurson, kes omab osaühingu GreenDorpi kaudu Tallinki aktsiaid.

Nagu Tallinki puhul, jäid ka tippjuhtide sissetulekute edetabelis teisel kohal oleva Merko Ehituse juhatuse ning nõukogu liikmed töötasu teemal vastuse võlgu.

Eesti Ehituse juhi Jaano Vinki sõnul tulenes aga pea 250 000 kroonine töötasu (21 Eesti keskmist palka) sellest, et ettevõttel läks erakordselt hästi. "Kas summad olid erakordsed või mitte, on raske öelda, kuna seotud otseselt kogu ettevõtte majandustulemusega. Oleme läbi aegade toiminud põhimõttel: kui läheb ettevõttel (omanikel) hästi, siis läheb hästi ka töötajatel (sh juhatusel). Ja kui ettevõte peab keerulisematel aegadel püksirihma pingutama, siis sama kehtib ka töötajate (sh juhatuse) kohta," selgitab Vink ehitusfirma tasustamispõhimõtet.Börsifirmade väikeaktsionärid on eriarvamusel, kas nende omandis olevate juhtide palgad peaksid olema avalikud või mitte. Börsifirmad ise juhatuse liikmete töötasude täpsest avaldamisest aga huvitatud ei ole.

Palk avalik või mitte?

Väikeaktsionärid suhtuvad varjamisse aga erinevalt. "Aktsionäridel peaks olema õigus teada, kes on need isikud, kellele maksab ettevõte kõige kõrgemat palka või konsultatsioonitasu ja kui palju neile makstakse. Kui 3-4 inimest on ettevõtte tipus enam-vähem võrdselt tasustatud, siis peaks nende nimesid koos tasudega näitama," on seisukohal Rootsi päritolu väikeinvestor Stefan Andersson, kes omab Eesti Telekomi, Tallinna Kaubamaja ning Merko Ehituse aktsiaid.

Ka Euroopa Komisjon on soovitanud ELi liikmesriikide börsifirmadel oma juhtide tasud täiesti avalikuks teha, kuid otsest kohustust siiski pandud pole. Mõnede teiste väikeaktsionäride sõnul aga taolist vajadust tegelikult polegi.

Olympic Entertainment Groupi, Harju Elektri ning Tallinki väikeosaniku Leino Reinsoo sõnul peaks palk olema avalik vaid siis, kui ettevõtte direktoril on enda juhitava ettevõtte aktsiaid, muidu mitte. "Kui juht aktsiaid ei oma, pole palga avalikustamine ka oluline," märgib ta.

Kardetakse üleostmistMis puutub palkade varjamisse, siis seda tehakse Martinson Trigon Venture Partnersi juhatuse liikme ja Viisnurga nõukogu esimehe Ülo Adamsoni sõnade kohaselt kindla eesmärgiga.

"Paremate juhtide peale käib koguaeg jaht ja kui keegi millegagi silma paistab, saab alternatiivsetest kohtadest kohe pakkumisi," räägib mees täpsustades, et konkreetne palganumber annab personaliotsingufirmale eelise tippjuhtide üle ostmisel.

Autor: Gert D. Hankewitz