Turu ülikoolis koostati põhjalik
inglisekeelne aastaülevaade Baltic Port List, mis kogub kokku rohkem kui 200
Lääne- ja Põhjamere sadamate kaubandusandmed ning ülevaate Läänemere
mereliiklusest.
Selline uuring on esimene omasugune ning tulevikus on eesmärgiks hakata teostama seda iga aasta kohta, värskendamaks andmeid Läänemere kaubaliiklusest. 2007. aastat käsitlev uuring ilmub selle aasta lõpupoole, kirjutab tänane Turun Sanomat.
Uuringu teostamine oli keerukas projekt mitte ainult andmete hulga poolest (andmeid saadi 186 Läänemere ja 29 Põhjamere sadama kohta), vaid ka seetõttu, et üheksas riigis paiknevatel sadamatel olid omad meetodid andmete salvestamise ja säilitamise kohta ning need pidi kõik muutma võrdlemiskõlbulikuks.Muuhulgas selgus uuringust millist kaupa ja kui suures mahus Läänemere sadamates käideldakse. Lastid jaotati kolme liiki: vedeliklastid, kuivpuistlastid ja konteinerid. Kõige rohkem transporditakse vedelaid laste – näiteks naftasaadusi ja kemikaale. 30% kaupadest transporditakse erinevaid asju sisaldavate konteineritega – näiteks liiklusvahendid ja elektroonika. Neljandik lastidest on kuivpuistlastid – näiteks vili, silo, ehitusmaterjalid ja mineraalid.Märgatav on ka veel see, et 13 suurimat sadamat käitleb rohkem kui poole kõikides sadamates käideldavatest lastidest.
Seotud lood
AS Tallinna Sadam nõukogu kinnitas
ettevõtte tegevuskava aastani 2015, mille fookus on konteinerkaupade
teenindamisel nii transiidi kui kohaliku turu tarbeks.
Täna toimus AS-i Tallinna Sadama nõukogu
erakorraline koosolek, otsustati Paldiski Lõunasadama uute kaide rajamisse
investeerita 355 miljonit krooni ja Vanasadamas teostada uute laevaliinide
vastuvõtmisega seotud parenduslikud investeeringud maksumusega 25
miljonit krooni.
Investeerimisfirma Cresco osalusega OÜ
Munalaid Invest kavandab uue Pärnu kaubasadama ehitust suvepealinnast 40 km
kaugusele Munalaiule, kirjutas Eesti Päevaleht.
Peterburgi suurim sadam Soome lahe ääres
plaanib tunduvalt suurendada oma võimsust 2025. aastaks, et tarnida Euroopa
Liitu vajalik kogus suhkrut.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.