Euroopa Komisjoni peale surutud uus
põllukultuuride kindlustustoetuste süsteem saab kindlustusseltside liidu
hinnangul töötada üksnes sundkindlustamise kehtestamisel kõikidele
põllumeestele.
"Meie ainuke omapoolne ettepanek on selle kindlustusliigi kohustuslikuks muutmine põllumeestele. See tagaks piisava mastaabi, et kindlustusandjatel kannataks antud tegevusega tegeleda," selgitas Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu kentsakat olukorda, milleni on viinud Euroopa Liidu nõuded.
Nimelt kehtis Eestis kuni 19. juunini põllumeestele soodne looduskahjutoetus. See tähendas, et kui loodus kellegi rapsi või kartuliga lõpparve tegi, sai õnnetu põllumees taotleda riigilt kahjude katteks toetust. Kuna Euroopa Komisjon sellist tegevust ei tolereerinud, ei jäänud riigil muud üle, kui kehtestada nõuetele vastav kindlustustoetus. Uue toetuse eesmärk on ahvatleda põllumehi ise oma põllukultuure kindlustama, sest riik lubab katta kindlustuskulud kuni 80 protsendi ulatuses. Kõik tundub mõistlik, kui üks fakt välja arvata - ükski selts Eestis täna põllukultuure ei kindlusta.
"Praegu ei ole seltsidel selle kindlustusliigi vastu huvi, sest see pole majanduslikult otstarbekas. Samuti ei moodustuks portfelli mahu pealt piisavalt fondi selle riski kaitseks," selgitas Piirsalu ja lisas, et juhul, kui portfell moodustukski, läheksid antud kindlustusliigi käivitus- ning tegevuskulude tõttu toote hinnad põllumeestele üle mõistuse kõrgeks.
Seotud lood
Kuigi veel praegu ei pea
põllumajandustootjad oma loomi ja saaki kindlustada, võib see tulevikus muutuda
kohustuslikuks.
2009. aasta eelarvet niitev kärpevikat
lõikab halastamatult summasid maha hariduselt, kultuurilt ja
sotsiaalkulutustelt, kuid jätab sisuliselt puutumata põllumajandustoetused ja
muud eurorahaga seotud valdkonnad.
2007. aasta oli Eestis 23 300
põllumajanduslikku majapidamist ehk ligi viiendik vähem kui kaks aastat varem,
teatas statistikaamet. Põllumajandusmaa ja tootmine on koondunud peamiselt
suurte, üle 50-hektariliste majapidamiste kätte.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.