Põllumehi võib oodata kohustuslik saagikindlustus

Seni ei ole põllumajandusministeerium sobiva skeemini jõudnud, kuid ideed on kaalutud. „Mõte liigub selles suunas, kuid Euroopas muudetakse praegu ühist põllumajanduspoliitikat. Ootame muudatused ära ja siis saame edasi tegutseda,“ rääkis ministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik.

Edasisi arenguid võib oodata pärast seda, kui Euroopa Liidus on vastav määrus alla kirjutatud. Viimane peaks aset leidma käesoleva aasta lõpus.

Hetkel aga püüab põllumajandusministeerium koos Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga (PRIA) tootjaid kindlustuslepinguid sõlmima meelitada vastava toetusega. Nii võivad Euroopa mõistes kõik väike- ja keskmise suurusega põllumajandustootjad alates tänasest PRIA-le esitada avalduse kindlustussummade hüvitamiseks.

PRIA riiklike toetuste büroo juhataja kohusetäitja Liina Tilk täpsustas: „Kindlustushüvitise maksab vajadusel kahjukannatajale välja ikka kindlustusfirma, aga PRIA maksab kindlustusmaksete tasunuile toetuse välja sõltumata sellest, kas talunik looduskahjude tõttu kindlustushüvitist sai või mitte.“

Kindlustustoetuse sisseseadmisega on loodud süsteem selleks, et põllumajandustootjail oleks kergem kindlustusmaksete tasumisega toime tulla ning looduskahjude puhul ei peaks riik otsima võimalusi erakorralise abi osutamiseks.

Häda korral aga võib riigil olla keeruline erakorralisest abist keelduda, sest kindlustusseltse, kes vastavat kindlustusteenust pakuksid, sama hästi kui ei olegi.

„Firmad ei taha põllumeeste saaki kindlustada. Nii võib näiteks viljakasvataja ikalduse korral riigi poole pöörduda ja öelda, et tahtis kindlustada, kuid ei saanud,“ tõi PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik välja probleemi, miks riigile siiski erakorralisi kulusid tulla võib.

Sarv-Kaasik ei osanud kommenteerida, kas põllumajandustootjatele võiks kindlustus olla kohustuslik, küll aga kinnitas ta, et PRIA-le meeldiks, kui oleks enam kindlustajaid.

Sel aastal maksab PRIA kindlustustoetustena põllupidajatele miljon krooni, ainuüksi 2004. aasta ikalduse hüvitiseks maksti riigikassast aga 26,6 miljonit krooni, mis kindlustuslepingute korral oleks jäänud kindlustusfirmade kanda.

Läänemaal tegutseva viljakasvataja Reinu-Einari OÜ juht Einar Pärnpuu leiab, et kindlustuskohustus oleks mõttekas, kui kindlustust pakutaks mõistlikel tingimustel. „Kui pangalaenu pakutaks jälle 16%ga, siis ma seda küll ei taha,“ tõi Pärnpuu paralleeli.

Mehe sõnul ei ole ta praegu oma viljapõlde kindlustanud, kuna selleks puudus võimalus. „Saaki kindlustab vaid üks firma – ERGO. Saatsin päringu viiele kindlustajale. If vastas viisakalt, et ei tee sellist kindlustust, ERGO, et teeb ja saatis tingimused. Ülejäänud aga isegi ei vastanud,“ rääkis põllupidaja.

ERGO saadetud tingimustest aga selgus, et tuleb kindlustada kuu aega enne külvamist. Sellega oli firma juba hiljaks jäänud. Samuti oleks kahju tekkimisel ettevõttele jäänud 30% omavastutus. „Omavastutus oli arvestatud kõikide põldude pealt, mis tähendab, et kui ühes saak hävineb ja ülejäänu on korras, ei hüvitata midagi,“ seletas Pärnpuu.

Ta lisas, et ilmselt muutuks kindlustamine kohustuslikkuse korral odavamaks. „Kui ma teaksin, et see mind aitab ja ma sellega vaid kindlustajat paksemaks ei tee, siis oleksin selle poolt,“ märkis mees. Järgmisel aastal kaalub viljakasvataja saagi kindlustamist kindlasti uuesti, kuid loodab, et saab kokku leppida paremates tingimustes.

„Eesti väiksust arvestades saab saagikindlustus hästi toimida vaid kohustusliku kindlustusliigina, kus kõik põllumehed kindlustavad oma saagi ja kogutud kindlustusmaksed moodustavad piisava fondi kahjude hüvitamiseks,“ arvas If Eesti Kindlustuse varakindlustuse vanemtootejuht Merko Kimsto.

Kariloomade ja metsa kindlustamise kogemustele tuginedes märkis Kimsto, et vabatahtliku kindlustusliigina saaks saagikindlustusest üliväike nišitoode, mis ei suudaks kindlustusmaksete näol tehtavaid kulusid katta.

If Eesti Kindlustus pakub põllumeestele erinevaid kindlustusvõimalusi, kuid saagikindlustust If kahjuks ei paku.

Saagikindlustusest on loobunud ka ERGO Kindlustuse AS, kuna huvi toote vastu on väike. „Saagikindlustuse perspektiiv vabatahtliku kindlustusena on Eestis üsna väike, kuivõrd sellisel kujul ei ole võimalik kokku saada n-ö kriitilist kindlustuslepingute massi, mis muudaks sellega tegelemise otstarbekaks,“ toetas ERGO kindlustusdirektor Sven Freiberg Merko Kimsto mõtet.

„Olen hetkel seisukohal, et saagi kindlustamise kohustuslikuks muutmine annaks sellele kindlustusliigile kindlasti parema perspektiivi. Kui läbi kohustuslikkuse lisandub kindlustusportfelli lisaks keskpärastele ja kehvematele riskidele ka häid riske, siis on võimalik ka saagi kindlustamisest tulenevaid riske kindlustusseltsidel kanda,“ lisas ta.

TASUB TEADAPRIA kindlustustoetust võivad saada väike- ja keskmise suurusega põllumajandustootjad, kelle alla kuuluvad põllumajandusliku esmatootmisega tegelevad ettevõtted, kus on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot (782,3 miljonit krooni) või bilansi maht ei ületa 43 miljonit eurot (672,8 miljonit krooni).

Toetust võib taotleda kulutustele, mis on tehtud tera- ja kaunvilja, heinaseeme, õlikultuuride, kartuli, köögivilja, puuvilja, marjade, viljapuude, marjapõõsaste, puukooliistanduste, dekoratiivtaimede, põllumajandusloomade ja -lindude ning mesilasperede kindlustamiseks.

Kindlustusriskiks võib olla loodusõnnetusega võrreldav või ebasoodne ilmastikutingimus (nt külm, rahe, jää, tromb, põud vms), looma- ja taimehaigused ning kahjurite levik. Olenevalt kindlustatud riskist on kindlustustoetuse määr kuni 80% või kuni 50% tasutud kindlustusmaksetest.

Kindlustustoetuse perioodiks on kalendriaasta alates toetuse maksmisele eelneva aasta 15. juunist kuni kindlustustoetuse maksmise aasta 14. juunini - tänavuse taotlusvooru puhul 15. juuni 2007 kuni 14. juuni 2008.

Taotlusi saab PRIA-le esitada 1.-10. juulini. Toetuse määramise otsused teeb PRIA 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest ehk hiljemalt 22. augustiks ning maksab toetused välja hiljemalt 5. septembriks. Tänavu on meetme eelarves toetuste väljamaksmiseks üks miljon krooni.

NUMBER26,6 miljonit krooni on PRIA seni maksnud looduskahjude tõttu hävinud saagi kompenseerimiseks. Ainsa PRIA hüvitatud kahjuna maksti summa 2006. a välja 2004. a looduskahjude, peamiselt üleujutuste eest pea kõikjal Eestis. Toetus määrati ja maksti 112 taotlejale.