Ametiühingud: üks suurim võit oli kollektiivse materiaalse vastutuse muutus

Tammeleht nimetas suurimaks võiduks kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu seaduse muudatust. Ta ütles, et praegu pole töötajal võimalik kollektiivse materiaalse vastutuse lepingut mitte alla kirjutada.

„Kehtiva õiguse järgi võetakse vara kadumise korral kõigil automaatselt summa palgast maha,“ sõnas jurist ja lisas, et see on nõukogudeaegne pärand, kusagil mujal Euroopas pole sellist seadust.

Uue eelnõu järgi võivad tööandja ja töötaja kokku leppida varalise vastutuse kokkuleppe. „Selles eelnõus on selged piirid. See on kindlasti kirjalik – ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt kokkulepitud. Töötaja peab teadma selgelt oma vastutust,“ rääkis Tammeleht.

Jurist tõi näite, et kui kaupluses, kus kliendid ja ka tööandja ise pääseb varadele ligi, siis see ei kehti ja kuulu see kollektiivi varaliste vastutuse hulka.

„Kui ühel töötajal on lao võti, siis võib varalises vastutuses kokku leppida ning kokku tuleb leppida vastutuse ülempiir. Töötaja peab tööandjale maksma hüvitist selle vastutuse eest, tööandja ei saa minna palga kallale. Kui pole vastutuse eest eritasu, siis on kokkulepe tühine,“ rääkis ta ja lisas, et vastustuse summa peab võrdväärne olema hüvitise suurusega.

Veel üheks olulisemaks saavutuseks pidas Tammeleht rasedate õiguste muutumist. „See, et lähetusse ei tohi saata rasedat tema nõusolekul – see nonsenss.“ Ta lisas, et keeld kehtis ka alaealiste kohta - muudatuse järgi võib ka alaealise saata lähetusse tema esindaja nõusolekul.

Tammelehe sõnul seisis töölepinguseaduse eelnõu esialgses variandis, et ettevõtte alustamisel võib sõlmida töötajaga tähtajaline leping, kuid läbirääkimiste tulemusel saadi sellest lahti. Jurist jätkas töövõitude loetelu: seaduse esialgses eelnõu variandis oli ainult neil töötajatel pühade-eelsel tööpäeval kolm tundi varem õigus tööpäev lõpetada, kes seda küsiksid ning see, kes poleks küsinud, poleks ka saanud lühemat tööpäeva.

Saladuse hoidmise kohustusest märkis jurist, et töölepingu seaduse eelnõu esialgse variandi järgi ei tohi midagi rääkida, kuid kehtiva eelnõu järgi tuleb hoida tööandja äri- ja tootmissaladust.