Euroopa Komisjon uurib Eesti Arengufondi
tegevust, ütlemata, miks. Arengufondi kinnitusel peetakse vaid kirjavahetust,
selgitamaks välja parim võimalik skeem fondi vahendite investeerimiseks.
„Siin peab küll kurvastama, et suitsu on, aga tuld ei ole,“ ütles Arengufondi nõukogu esimees Indrek Neivelt, „nad ei ole alustanud mingit uurimist, oleme lihtsalt pidevas kirjavahetuses ja nad küsivad meie käest lisaküsimusi.“
Neivelti sõnul on küsimus selles, et ajal, mil Arengufond loodi, võeti Euroopa Liidus vastu uued riigiabi reeglid ning fond peab nüüd tõestama, et riik ei anna nende kaudu kellelegi abi.
„Kuna vastavalt seadusele investeerib fond võrdsetel tingimustel koos erakapitaliga, siis mingit sisulist teemat ei ole,“ sõnas Neivelt, „vormilisi küsimusi on ja ei saa välistada, et meil tuleb seadust muuta.“
„See on küll jama,“ hüüatas Arengufondi juht Ott Pärna, kuuldes Äripäeva toimetusse laekunud vihjest, nagu uuriks Komisjon fondi tegevust, kuna investeeritud on ettevõtetesse, kellel poleks õigust fondist raha saada.
„Peame Komisjoniga kirjavahetust, diskuteerime, milline investeerimisskeem võiks arengufondi jaoks tulevikus paremini töötada,“ sõnas Pärna, kelle sõnul vahetavad nad Komisjoniga kirju umbes iga kahe kuu tagant.
„Jah, Brüsselist kinnitati, et nende poole on pöördutud,“ lausus Euroopa Komisjoni Eesti esinduse suhtekorraldaja Pille Vaher, „kuid nad ei avalikusta, kes pöördumise esitas. Juurdlus käib, kuid enne selle lõppemist ei anna Komisjon mingeid kommentaare.“
Vaher vahendas Euroopa Komisjoni konkurentsiküsimuste pressiesindaja Jonathan Toddi sõnu, kes teatas e-kirjas, et Komisjon saanud Eestist päringu Eesti Arengufondi riskikapitaliinvesteeringute kasutamise kohta.
Seotud lood
Euroopa Komisjon kärpis eurotsooni
selleaastast kasvuprognoosi ja andis mõista, et võib ühtlasi alandada ka 2009.
aasta prognoosi, kui USA ja Aasia majandused jahtuvad.
Üks Indrek Neivelti ja Ott
Pärna juhitava Eesti Arengufondi senisest kahest investeeringust – osalus
metallitööstuses Ilmarine Engineering OÜ – seisab silmitsi finantsraskustega,
kuna pangad venitavad laenuotsustega ning kummitavad likviidsusprobleemid.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.