Valitsus kiitis tänasel istungil heaks
2009. aasta riigieelarve eelnõu. Eelnõu kohaselt on järgmise aasta eelarve
kulude kogumaht on 98,7 miljardit krooni, mis võrreldes 2008. aasta riigieelarve
ja lisaeelarvega on kasvanud 8,4 miljardi võrra.
Eelarve kulude kasv tuleneb peamiselt EL toetuste kasutamise suurenemisest ja kasvavate riigi kohustuste arvelt. Eelarve tulude maht on 97,8 miljardit, teatas rahandusministeerium.
“Mul on hea meel, et vaatamata kitsamatele eelarve raamidele, on valitsus leidnud eelarves napi tasakaalu kokkuhoiu, tulude suurendamise ja vajalike kulutuste vahel. Selge, et arvestades muutunud majandusolusid, on tulnud eelarve koostamise käigus langetada ka mõningaid ebapopulaarseid otsuseid nii maksude kui toetuste ärajätmise osas,” kommenteeris rahandusminister Ivari Padar.
„Järgmise aasta eelarve prioriteetideks on aga kahtlemata inimeste turvatunne ning haridus,” ütles Ivari Padar. Valitsuse prioriteedid kajastuvad osaliselt ka selles, milliste ministeeriumide tegevuskulusid vähendati kõige vähem ehk kaitseministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning siseministeeriumi kulusid.Suurim eelarve kogukasv ootab järgmisel aastal ees kaitseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi. „Valitsuse üks eelarve prioriteetidest on kahtlemata Euroopa Liidu toetuste maksimaalne ärakasutamine. EL toetuste mahu suurenemise arvelt kasvab suures osas ka järgmise aasta eelarve,” lisas Padar. Kokku kavandatakse järgmisel aastal projektidesse suunata 14 miljardi krooni ulatuses Euroopa Liidu toetusi koos riigipoolse kaasfinantseerimisega.„Oluline on, et järgmise aasta valitsussektori eelarve on koostatud tasakaalu eesmärki silmas pidades, millega liigume kindlamalt ka euro kasutuselevõtu suunas,” lisas rahandusminister. „Olen veendunud, et valminud eelarve on Eesti riigi arengu mõttes hetkel parim kompromiss.”Sarnaselt eelnevatele aastatele on riigieelarve koostamisel võetud eesmärgiks vähemalt tasakaalus valitsussektori eelarvepositsioon. See tähendab, et riigieelarve kavandamisel on arvestatud kõigi valitsussektorisse kuuluvate institutsioonide, sh kohalike omavalitsuste ning avalik-õiguslike institutsioonide eelarveplaane. Valitsussektori, mitte riigieelarve tasakaalu arvestatakse ka eurole ülemineku valmiduse hindamisel.2009. aasta eelarve koostamise aluseks on mais heaks kiidetud riigi eelarvestrateegia ning valitsuskabineti nõupidamiste täiendavad otsused. Riigieelarve eelnõu anti täna üle ka riigikogule.
Seotud lood
Politoloog Rein Toomla ütles ERR Uudistele,
et erakondade toetusreitingud ei ole eriti muutunud seetõttu, et valitsus sai
riigieelarve õigeaegselt valmis, samuti oli üheks põhjuseks ajakirjandusepoolne
olukorra ülevõimendamine.
Rahandusminister Ivari Padar tunnistas täna
riigikogu ees 2009. aasta riigieelarvet tutvustades, et kulusid rohkem kokku
tõmmata ei saa ja kui majanduskasv on oodatust väiksem, tuleb reservid
kasutusele võtta.
Endine rahandusminister Aivar Sõerd leiab,
et riigikokku jõudnud uue aasta eelarvekava on liiga optimistlik ja selle
koostamisel on tehtud vigu, kirjutas Postimees.
Enneolematutes tingimustes kokku pandud
2009. aasta riigieelarve arutelu kulgeb ka edasi tavatut rada pidi – Keskerakond
ja Rahvaliit ei esitanud protestiks ühtki muudatusettepanekut.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.