Enneolematutes tingimustes kokku pandud
2009. aasta riigieelarve arutelu kulgeb ka edasi tavatut rada pidi – Keskerakond
ja Rahvaliit ei esitanud protestiks ühtki muudatusettepanekut.
Olukorda, kus riigi järgmise aasta alusdokument kogub vaid kuus parandusettepanekut rohelistelt, võib pidada pretsedendituks, sest viimastel aastatel on opositsioonierakonnad teinud eelarvele sadu ja sadu muudatusettepanekuid, mis tavaliselt toetust pole leidnud, kirjutas Postimees.
Sel aastal nõuab vastasleer, et valitsus võtaks tagasi valele prognoosile tugineva eelarvekava, mida paratamatult tabab miljarditesse kroonidesse küündiv puudujääk.
«Ettepanekute esitamine tähendaks tõe eitamist ja vale tunnustamist,» ütles rahvaliitlasest rahanduskomisjoni aseesimees Tarmo Mänd.
Keskerakondlane Ain Seppik nimetas eelarvet Kuku raadios hukatuslikuks ja ennustas uueks aastaks lakkamatut rahapuudust, seega loobus opositsioon ka eelarve blokeerimisest ja ööistungite pidamisest, mida saab teha vaid parandusettepanekuid läbi hääletades ja vaheaegu võttes.
Seotud lood
Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon
otsustas mitte esitada muudatusettepanekuid 2009. aasta riigieelarve eelnõule,
kuna eelnõu on üles ehitatud valedele alustele, teatas erakond.
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks
2009. aasta riigieelarve eelnõu. Eelnõu kohaselt on järgmise aasta eelarve
kulude kogumaht on 98,7 miljardit krooni, mis võrreldes 2008. aasta riigieelarve
ja lisaeelarvega on kasvanud 8,4 miljardi võrra.
Endine rahandusminister Aivar Sõerd leiab,
et riigikokku jõudnud uue aasta eelarvekava on liiga optimistlik ja selle
koostamisel on tehtud vigu, kirjutas Postimees.
Ettevõtete eelarved on üldiselt
konservatiivsemad kui riigieelarve ja kuigi väiksemat sorti mullikesi võib
esineda, on need kontrollitud riskid ütles Liviko AS juhatuse esimees Janek
Kalvi.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.