Tallinna Ülikooli avaliku juhtimise lektor
Birgit Vallmüür kirjutab tänase Äripäeva arvamusküljel, et peab Eesti Panga
nõukogu otsust vähendada nõukogu esimehe ja liikmete hüvitisi kauaoodatud
sümboolseks sammuks Eesti avaliku sektori juhtfiguuride poolt.
Lisaks solidaarsusele elanikkonnaga ja riigieelarvest rahastatavate ametikohtade täitjatega, on see märk eestvedamisest.
Küsimus ei ole kokkuhoiu numbrilises suuruses – eestvedamine peaks seisnema kvalitatiivses muudatuses. Seega ka argumendid nagu “meie majandusinimesed vaatasid, et ta tegelikult kallis ju ei ole...” on vaid märk sellest, et puudujääk on eelkõige juhtimisfilosoofias, mitte eelarves – kui vahendeid saab majandada, siis inimesi tuleb eest vedada.
Kui juhid soovivad, et töötajad nõustuvad palgatõusuta andma endast parimat, et tulla toime piiratud ressurssidega, peavad juhid ise astuma esimese sammu näitamaks pühendumist ja eeskuju. Kui kärbitakse kogu sektori eelarvet, mõjutades tervet elanikkonda, ning organisatsiooni eelarvet, mõjutades kõiki töötajaid, on loomulik, et ka strateegiline tipp piirab oma eelarvet.
Eesti Panga nõukogu otsus on siinkohal tänuväärne. Ühelt poolt on see sõnum Eesti Panga ja teiste avalike organisatsioonide töötajatele – otsida võimalusi kokkuhoiuks kõigil tasanditel. Palkade, hüvitiste ja kulude kokkuhoid organisatsioonide kõrgematel astmetel võib aidata saavutada muudatust kogu organisatsiooni mõtteviisis ja toimimises, näidates selgelt olukorra tõsidust.
Kuid vast kõige olulisemana võib seda näha üleskutsena Eesti avaliku sektori eliidile, et astuda sarnaseid samme oma valdkondades ja sel viisil motiveerida ka töötajaid panustama.
Otsus vähendada oma palku ja hüvitisi avaliku sektori juhtide poolt ei ole ennekuulmatu. Selle aasta juunis loobusid Suurbritannia ministrid oma iga-aastasest palgatõusust, et näidata eeskuju parlamendile ning solidaarsust avaliku sektori töötajate ja rahvaga. Keenia president Mwai Kibaki loobus 2006. aastal parlamendi pakutud palgatõusust. Rahvusvaheliste diplomaatide hinnangul proovis ta sellega muu hulgas takistada Keenia parlamendi liikmeid tõstmast oma palku.
Kuigi riikide taustsüsteemid ning võimalikud varjatud põhjused erinevad, jääb eestvedamisaspekt samaks.
Eeskujuks saab tuua ka Malaisiat, kus valitsus näitas rahva ja avaliku sektori töötajate suhtes üles solidaarsust kütusehindade tõstmise järel ning tõenäoliselt parandas sellega oma legitiimsust. Nimelt avalikustas Malaisia peaminister Abdullah Badawi selle aasta juunis meetmed Malaisia valitsuse kulude piiramiseks – ministrite lisatasude vähendamine, piirangud ametlikele välisreisidele (otsustati osaleda vaid olulistel rahvusvahelistel ning valitsusvahelistel üritustel), uute ametikohtade loomise külmutamine, varade (nt autode, mööbli ja arvutite) ostmise ning valitsusasutuste renoveerimistööde edasilükkamine, tagasihoidlikumad valitsusasutuste üritused ja autasustamised, hotellides peetavate töötubade, seminaride ja konverentside vähendamine jne.
Lisatasude piiramisest ning palgalise puhkuse vähendamisest ei jätnud ennast välja ka peaminister ise.
Eleanor Rosalynn Smith Carter on öelnud, et liider viib inimesed sinna, kuhu nad tahavad minna, aga suurepärane liider viib inimesed sinna, kuhu nad tingimata ei taha minna, aga kus nad peaksid olema. Võib vaid loota, et Eesti Panga nõukogu otsusest võetakse eeskuju – isegi siis, kui vastumeelselt – ning et ka parteiliidrid on suurepärased liidrid parlamendi liikmete juhtimisel.
Seotud lood
Eesti Pangas töötab 240 inimest.
Keskpanga korrashoiu, põrandate puhtuse ja tolmu pühkimise eest vastutab 13
töötajat, keda on rohkem kui analüütikuid (6) või raamatupidajaid (8).
Äripäev esitas Eesti Panga vastu vaide
Andmekaitse Inspektsioonile, kuna ei pea
põhjendatuks keskpanga ametkondlike krediitkaartide väljavõtete
salastamist.
Endise pikaaegse Eesti Panga nõukogu
esimehe Mart Sõrgi sõnul on keskpanga laenamist oma töötajatele keeruline
lõpetada, kuna inimesed on harjunud, et sellist mugavat laenu saab.
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.