Kommentaar: USA enneolematu päästeoperatsiooni mõjud

Selle saavutamiseks luuakse 700 miljardi dollari suurune fond, mille ressurssidest pool on kohe kasutamiseks ning ülejäänud nõuab Kongressi heakskiitu. Eraldatud vahendite abil ostetakse pankadelt hapuks läinud kinnisvaralaenud, tulemuseks on pankade elujõulisem bilanss ning vajalik likviidsus. Kuigi fondi teravik on suunatud eluasemelaenudele, võidakse soetada ka teisi väärtust kaotanud finantsinstrumente.

Plaaniga on hammustatud tõeliselt suur tükk ning varasemate meetmete ebaedu tõttu kardetakse turgudel järjekordset põrumist. Riigi senistest pingutustest hoolimata on pankroti või müügitehingu tõttu lõpetanud tegevuse mitmed finantsasutused, teiste seas riigi üks suurimaid panku Washington Mutual ning investeerimispangad Bear Stearns, Lehman Brothers ja Merrill Lynch. Järelejäänud kaks suurimat investeerimispanka, Goldman Sachs ja Morgan Stanley, otsustasid muutuda traditsiooniliseks pangaks, sest nende lühiajalistele vahenditele toetuv ärimudel puuduliku likviidsusega keskkonnas enam ei töötanud.

Hoolimata teravast kriitikast puuduvad kavandatavale fondile arvestatavad alternatiivid. Kriis on eskaleerunud kiiresti ning tahavaatepeeglist tunduvad märtsikuine Bear Stearnsi päästmine, keskpanga pidevad likviidsussüstid ning investeerimispankadele krediidi tagamine sama abistavad kui uppujale õlekõrre viskamine. Mured ainult süvenesid, kuigi järgmist lööki tuli oodata sügiseni.

Septembri alguseks oli selge, et riik peab kasvavate laenukahjude tõttu üle võtma eluasemelaenude kindlustajad Freddie Maci ja Fannie Mae’i. Lisaks tuli päästa varem maailma suurima kindlustusettevõtte tiitlit kandnud AIG, mis tähendas maksumaksja kukru kergitamist 85 miljardi dollari võrra.

Finantsturgude järsult halvenev seis tõestas kriisi sügavust, seega otsustas USA valitsus enne novembrikuised presidendivalimisi minna täispangale. Loodava fondi abil proovitakse taastada investorite usaldus ning eesmärgi saavutamiseks raha ei loeta, sest iga viivitatud hetk ainult pikendaks agooniat.

Vaba kapitali aga maailma võimsaimal riigil pole ning fondi loomiseks peab niigi võlakoorma käes vaevlev USA võtma laenu või kiirendama dollarite printimist. Kui kogu raha otsustatakse laenata, kasvab USA võlg $11.3 triljonini, mis suhtena SKP-sse on kõrgeim tase alates 1954. aastast, mil Dwight Eisenhoweri juhtimise all vähendati makse ning panustati Külma sõja aegsesse võidurelvastumisse.

Kava rahastamisviisist olenemata on sellel sügavad mõjud kogu finantssektorile. Muuhulgas seatakse kahtluse alla dollari tõusutrendi jätkusuutlikkus, mis on niigi löödud kõikuma tänu USA majanduse kriitilisele seisule ning võimalikule intressimäärade kärpimisele.

Kaugemale tulevikku vaadates on aga tõenäolisem hoopis vastupidine variant. Kui riigi pingutused aitavad majanduse jahtumist pidurdada, pakub see dollarile pikaajalist tuge. Lisaks prognoosivad Bloombergi küsitletud analüütikud, et USA majanduskasv on järgmisel aastal Euroopa omast kõrgem ning kuigi tegemist on vastupidise nägemusega IMFi omale, tähendaks see kahe regiooni intressimäärade vahe vähenemist ning dollari tõusu.

Kuna nafta ja teiste toorainete hinnaliikumine on suuresti seotud dollarikursi muutustega, võiks lühiajaline dollari langus tähendada toorainete kallinemist. Juba praegu on naftahind oma põhjadest tõusnud, kuna loodetakse majanduse paranemist ning sellest tulenevat nafta nõudluse suurenemist. Taolised ootused on aga liialt optimistlikud, sest globaalse majanduse jahtumine on tõsisasi ning nafta nõudluse langus paratamatu. Esimene poolaasta oli toorainetele parim 35 aasta jooksul, kuid hinnatõusu viimane faas oli pigem spekulatiivne ning hindade paari kuu eelsele tasemele jõudmine on lähiajal ebatõenäoline.

Eeltoodut kokku võttes on abinõude lõplikku mõju siiski veel keeruline hinnata. Valitsuse kava on suunatud kinnisvaraturu seisu parandamisele, mis omakorda peaks positiivselt mõjuma krediiditurgudele, tarbijausaldusele ning majandusele tervikuna. Kuigi õnnestumisele annab hinnangu mööduv aeg, saab toime olema kaugeleulatuv ning puudutab suuremat osa maailma riikidest.