Eesti autotööstus sõitis vastu seina

"Kogused on kukkunud 40 protsenti," sõnas autotööstustele siseinterjöörimaterjale tootva Mistra-Autexi juhatuse esimees Priit Tamm suures osas Ameerika turule mõeldud Volvo kallite mudelite kohta.

Järsk kukkumine juhtus oktoobris ja vaatamata läinud aasta edukatele läbirääkimistele Volkswageniga polnud tekkinud tühjale kohale kohe midagi panna. "Jälle jäime aasta hiljaks," sõnas Tamm, kellele meenus 1998. aasta, kui rublakriisi tõttu kukkus neil ära Vene turg ja alles 1999. aastal alustati Volvoga. Kuigi Volkswageni tulekut peab Tamm puhtaks vedamiseks ja 100miljoniliseks tehinguks, on selle vilju võimalik maitsta alles 2009. aasta lõpus.

Seni peab Mistra-Autex oma tootmist koomale tõmbama ja umbes 209 töötajast 51 koondama.

Kurja juur kunstlik defitsiit

"Tootmine jooksis täiskiirusel vastu seina ja praegu on väga kõvasti kokku tõmmatud," selgitas sisuliselt kõikidele Euroopas tuntud automarkidele lisavarustust tootva Meteci grupi juhatuse esimees Toomas Lepp, nimetades kurja juureks kunstlikult tekitatud defitsiiti.

Ettevõte üritab seda 2009. aasta lõpus kompenseerida Volkswageni lepingu abil.

2500 inimest saab hinnanguliselt tööd kümnes suuremas autotööstuste allhankijas Eestis. Kui palju aga täpselt seotud inimesi ja ettevõtteid on, andmed puuduvad.

Paar aastat tagasi kasvanud nõudlus viis suure laovaruni, et klient ootama ei peaks. Suveks, mil tööstus täistuuridel käis, polnud aga tellimustele enam lõppkliente. Metecit tabas kurb tõde novembris.

"Arvestame, et käive meie klientidelt väheneb 30-35 protsenti. See on kõige mustema stsenaariumi korral," kirjeldab Lepp Meteci autotööstusega seotud segmenti.

Suurel Keila ja Haapsalu tööandjal PKC Eesti ASil, mis veel aasta esimeses pooles oli kasumit, käivet ja töötajate arvu kasvatanud, on nüüd teine olukord. "Paistab, et Haapsalus peame detsembris kasutama osalist tööaega," sõnas muu hulgas veoautodele ja bussidele juhtmeköidiseid ning ühenduskaableid valmistava ettevõtte juhatuse esimees Jani Kiljala. "Ma ei saa öelda, et see juhtub, ja ma ei saa öelda, et seda ei juhtu," vastas ta küsimusele koondamiste kohta. Mitu protsenti on tootmine vähenenud, Kiljala ei kommenteerinud.

Aasta tagasi juhuse tõttu autotööstusest pea täielikult irdunud PreDe ASi juht Armand Andres Pajuste on õnnelik. "Hea, et meil ei ole selles sektoris palju vaja toimetata," ütles Pajuste.

"Kes on tugevalt autotööstusega seotud, neil läheb kindlasti raskeks. Olen selles veendunud. Meil on see maht aga nii väike, et kui see ka väheneb poole võrra, siis on see mõni protsent käibest," lausus Tartu suurtootja Hanza Tarkoni juhatuse liige Villu Ehrlich.

Riigi toetusest pole abiKuigi võiks arvata, et Eesti allhankijad tervitavad avasüli riikide rahasüste hinge vaakuvatele autotööstustele, pole see üldsegi nii.

Kui üldine meelestatus toetuste suhtes on ettevaatlik, siis näiteks Lepp on isegi nende vastu. "Pigem näeksin meile suuremat šanssi, kui toetusi ei tuleks," sõnas ta lootuses, et kriis väiksemad tegijad turult välja sööb.

Maailma autotööstus pankroti äärel

Möödunud nädalal teatas General Motors, et ettevõtte kokkukukkumine võib olla vaid nädalate küsimus, sama saatusega seisab silmitsi ka Chrysler. Ford usub, et peab vastu veel aasta lõpuni, kuid edasises polnud enam kindel.Need uudised ajasid USA valituse tagajalgadele, kuna ainuüksi ühe suure autogigandi langemisel jääks järgmisel aastal Ühendriikides tööta kuni 2,5 miljonit inimest.

Et seda vältida, ongi jänkide valitsus hakanud otsima kompromissi autotööstustele 25 miljardi dollari (310 miljardit krooni) andmise osas, mis hädasolijate endi sõnul aitaks neil järgmise aasta vastu pidada.

Sellega on USA sillutanud tee ülemaailmseks autotööstuste päästerahastamise sõjaks. Sarnaselt USAga nõuavad tööstused toetust nüüd ka Euroopas, Hiinas ja Jaapanis. Paljude ekspertide hinnangul oleks survele järele andmine halvim võimalikest variantidest.

"Praegu võib olla liikmesriikidel suurem kiusatus tööstustele raha jagada ja oma majanduslikud probleemid naaberriikidele üle kanda. See aga üksnes halvendaks majanduslikke raskusi," sõnas ELi konkurentsivolinik Neelie Kroes ja lootis, et Euroopas leitakse olukorrale parem ja efektiivsem lahendus.

Euroopas vähenes oktoobris autode müük 15 protsenti, mistõttu teevad autoettevõtted hoolimata Kroesi avaldustest lobitööd ELilt 40 miljardi eurose (626 miljardit krooni) laenu saamiseks. Nii autotootjad kui ka -vahendajad avaldavad võimudele tugevat survet, soovides kas kollektiivset tegutsemist või päästerahastamist liikmesriikidesiseselt.