Töötuks registreerunutest suurim osa on
märkinud töötuse põhjuseks lahkumise omal soovil. Peaaegu sama paljudel juhtudel
on põhjuseks koondamine.
Eesti suurimate koondajate pingerea koostamisega sama kuupäeva seisuga oli tööturuameti andmetel vabariigis kokku 28 512 töötut.
Lahkumine omal algatusel oli töötuks jäämise põhjus kokku 8 064 juhul ning lahkumine poolte kokkuleppel sellest kaks korda harvem ehk 3951 korral. Eraldi oli põhjusena välja toodud ka ettevõtte pankrot, kuid seda esines vaid 337 korral.
Koondamise, sealhulgas mittekollektiivse koondamise, oli märkinud töötuse põhjuseks 7 745 inimest ehk peaaegu sama palju inimesi kui olid lahkunud omal soovi.
Selle aasta koondajate TOP 50 koostamise aluseks võetud nimekirja andmetel oli tööinspektsioon andnud ettevõtetele nõusoleku kokku 5 816 inimese kollektiivseks koondamiseks. Number on küll 13% väiksem kui tööturuameti statistika seda näitab, samas ei sisalda see ka ükskuid koondamisi.
„Kui suur osa neist (töötutest – toim) ka tegelikult omal algatusel või poolte kokkuleppel on lahkunud, jääb muidugi teadmatuks,“ kommenteeris tööturuameti avalike suhete nõunik Erko Vanatalu. Tema sõnul tuleb mõni töötaja oma tööandjale vastu kui see on suutnud talle raske olukorra ilusti ära põhjendada.
„Vastutulelik võib alati olla. See on inimese vaba valik, kuid ta kaotab oma hüvitised,“ sõnas Vanatalu. „Tihtipeale ei ole need valikud aga teadlikud, selles on küsimus,“ lisas ta.
Tööturuameti andmed töötuks registreerumiste põhjuste kohta kajatavad ainult tööturuametis ennast töötuks registreerinud inimeste andmeid.
Vanatalu sõnul on palju ka selliseid töötuid, kes on küll näiteks koondatud, kuid on leidnud endale kohe uue töökoha või jätnud muul põhjusel ennast tööturuametis registreerimata.
2007. aasta lõpus oli töötuid Eestis kokku 14 108.
Seotud lood
Äripäeva päringule sel aastal Eestis enim
inimesi koondanud ettevõtete kohta vastas tööinspektsioon, et ei soovi nimekirja
avaldada, kuna pärast seda võivad ettevõtted hakata koondamisi varjama.
Eestis enim töötajaid koondanud ettevõtete
pingerida juhivad sarnaselt eelmisele aastale tekstiilitootjad, selgub
tööinspektsiooni andmetest.
Koondamiste põhjuseks on Eestis tänavu enim
töötajaid koondanud ettevõtete sõnul soov tõsta efektiivsust, mitmel juhul olid
vastavad otsused langetatud juba mullu.
Koondamine on Eesti ettevõtete seas nagu
uus rahvuslik spordiala. Ettevõtted, kes ei koonda, on justkui luuserid, rääkis
Kreenholmi finantsdirektor Aivar Melders.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.