Pankrotihaldurite avaldus: tuleme saneerimisega toime

Järgneb Eesti Pankrotihaldurite Koja avaldus.

Pankrotiseaduse üheks eesmärgiks on pakkuda menetlusviisi maksejõuetuks tunnistatud äriühingu majandustegevuse lõpetamiseks või jätkamiseks tervendamise ja / või kompromissi teel. Pankrot on üks võimalusi majandusruumi korrastamiseks ettevõtjate äritegevusest, kellel puuduvad jätkamiseks majanduslikud eeldused. Haldurite arvates on pankrotimenetlus sobimatu juhul, kui ettevõtja majanduslikud raskused on ajutised või tulenevad põhjustest, mida saab vajalike meetmetega tervendada viisil, mille tulemusena jätkub äritegevus tervikuna või osaliselt ning tegevustulemist on võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada vähemalt osaliselt. Seetõttu tervitame me saneerimisseaduse erakordset kiiret vastuvõtmist ja selle väga kiiret jõustumist mullu 26. detsembril.

Ajalehes Äripäev seni arvamusi avaldanud advokaadid, audiitorid ja konsultandid on pidevalt korrutanud, et pankrotihaldurid ei ole õiged saneerimisnõustajad, kuna nad tegelevad ainult äriühingute likvideerimisega. See on aga täiesti ekslik seisukoht, sest ka pankrotimenetluses toimub tihti ettevõtte majandustegevuse jätkamine ja on võimalik tervendamine, mida on praktikas sageli tehtud. Kahjuks on paljude pankrotimenetluste alguseks ettevõtja majandustegevus lõppenud, kuna avalduse esitamisega on kuritahtlikult viivitatud. Majandustegevuse jätkumise ja tervendamise puhul on just pankrotihaldur see isik, kes ettevõtte tegevust juhib ja tervendamiskava koostab. Selleks otstarbeks on pankrotihalduritel lisaks õigusteadmistele ka majandusalased teadmised, juhtimiskogemus ja võime finantsanalüüse teha. Pankrotihalduri eksami sooritamiseks peab isik olema pädev kõikides eelnimetatud valdkondades. Saneerimisseaduse eelnõu lugemisel Riigikogus rõhutas eelnõu kaitsnud justiitsminister Rein Lang, et pankrotihalduri tegevus on veel laiem kui saneerimisnõustaja tegevus.

Pankrotihaldurid on kõigi nimetatud valdkondadega kokku puutunud oma pikaajalise praktilise töö käigus ja oskavad objektiivselt hinnata, kas ettevõtet on võimalik saneerida või mitte. Ettevõtte tervendamine on mitte ainult juriidiliste küsimuste, vaid ka majanduslike, sotsiaalsete ning psühholoogiliste probleemide lahendamine – see vajab eelkõige koostööd ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel. Haldurid on omandanud kogemuse äriühingu juhtimiseks kriisisituatsioonis, kui rakenduvad teised juhtimisvõtted ja olukorra ohjamine, võlgniku ja võlausaldajate lepitamine. Selleks, et saneerimine õnnestuks, on vaja, et saneerimiskavasse usuks nii ettevõtja ise kui ka tema võlausaldajad. Pankrotihaldurid on pankrotimenetlustes pidevalt töötanud kõigi eelnimetatud küsimuste lahendajatena ning see on ka aluseks, miks on haldurid hetkel parimad kandidaadid saneerimisnõustajaks nimetamisel. Ettevõtja õigeaegne initsiatiiv ja haldurite senine praktika annab eelduse edukaks saneerimiseks.

Ei saa alahinnata kohtu arvamust saneerimisnõustaja määramisel ja kohtu rolli saneerimiskava vastuvõtmisel. Kohus arvestab ettevõtja ettepanekut, kuid peab lähtuma oma veendumustest. Saneerimisseaduse kohaselt peab saneerimisnõustaja olema sõltumatu ettevõtjast ja tema võlausaldajatest. Haldurite arvates peab kohtule jääma sõltumatus saneerimisnõustaja määramisel.

Haldurid on seisukohal, et juhul kui ettevõtja alustab saneerimisega enne püsivate makseraskuste saabumist, on saneerimismenetluse õnnestumine tõenäoline. Kahjuks näeme me pidevalt oma praktikas, et enamik ettevõtjaid hakkab midagi ette võtma alles siis, kui maksejõuetus on juba püsiv ja saneerimine on sellel juhul väga raske. Seetõttu on pankrotihaldur just sobiv isik saneerimisnõustajaks, sest juhul kui saneerimismenetlus lõpetatakse ja algab pankrotimenetlus, võib kohus määrata saneerimisnõustaja ka ajutiseks pankrotihalduriks.

Siis on edasine menetlus oluliselt kiirem ja rohkem võlausaldajate ning ka võlgniku huve arvestav. Vähetähtis pole ka rahaline pool, sest nii saneerimisnõustaja kui pankrotihalduri tasu makstakse võlgniku ja võlausaldajate arvelt ning sama isiku tegutsemine mõlemas rollis on kindlasti odavam. Arvestades naaberriikide, näiteks Soome kogemusi, kus 80% saneerimismenetlustest läheb üle pankrotimenetlusteks, oleme kindlad, et ka Eestis saab see suhe olema vähemalt esialgu samasugune või veel suurem.