Kohtunik Merike Varusk ütles aripaev.ee-le,
et keerulisematel juhtudel tuleks määrata kaks saneerimisnõustajat ning
arvestada oluliste faktide mahavaikimise riskiga.
Aripaev.ee palus Harju maakohtul selgitada saneerimisnõustaja määramise põhimõtteid ja kohtuniku ees seisvaid valikuid. Järgneb kohtunik Merike Varuski seisukoht.
Saneerimisnõustajal peaksid olema väga head majandusalased ja juriidilised teadmised, samuti juhtimisalased kogemused. Pärast saneerimismenetluse algatamist on saneerimisnõustaja ülesandeks hinnata põhjalikult ettevõtte maksevõimet ning anda hinnang ettevõtte majandusliku olukorra parandamise ja kasumlikkuse taastamise võimalikkusele koostatava saneerimiskava alusel. Samuti peab saneerimisnõustaja olema võimeline tegema saneerimiskava riskianalüüsi, et hinnata oodatavat, negatiivset ja positiivset tulemust.
See eeldab tugevaid majandusalaseid ja sh finantsarvestuse alaseid teadmisi ning juhtimiskogemust. Samuti tuleb saneerimisnõustajal hinnata nõudeid ja nende ümberkujundamise võimalusi ning jälgida, et ei rikutaks töötajate õigusi. Üle tuleks vaadata ka ettevõtja lepingulised suhted. Viimatinimetatu eeldab juriidilisi teadmisi. Kuna kahjuks pole neid palju, kes omaks võrdselt tugevaid teadmisi mõlemas valdkonnas, on keerulisemates menetlustes otstarbekas määrata kaks saneerimisnõustajat.
Kohtunik valib saneerimisnõustajaid oma töökogemusele tuginedes. Kasutada võib pankrotihaldureid, kelle teadmised ja kogemused on eelnevatest pankrotimenetlustest teada. Samuti võib kohus igale isikule, kes vastab saneerimisnõustajale seaduses sätestatud nõuetele (saneerimisseadus § 15), teha ettepaneku saneerimisnõustajana tegutsemiseks, kaasa arvatud isikule, kes on mingis konkreetses ärivaldkonnas tunnustatud tegevjuht.
Samuti võib kohus nimetada saneerimisnõustajaks saneeritava ettevõtte poolt välja pakutud isiku. Ka sellisel juhul tuleks kohtul kontrollida isiku teadmisi ja kogemusi saneeritavas valdkonnas. Ettevõtja poolt välja pakutud isiku saneerimisnõustajaks määramisel esineb risk, et ettevõtja ja saneerimisnõustaja vaikivad saneerimismenetluses olulised ajajaolud maha ning see informatsioon ei pruugi jõuda kohtu ega võlausaldajateni.
Seotud lood
Pankrotihaldur Andres Hermet edastas Eesti
Pankrotihaldurite Koja nimel avalduse, kus selgitatakse, et vastupidiselt
Äripäevas ilmunud ärikonsultantide ja advokaatide arvamusele tulevad
pankrotihaldurid saneerimisega edukalt toime.
Maksukonsultandina tuntust kogunud Ernst
Young Baltic ASi juhatuse liige Ranno Tingase sõnul pankrotihaldurid
ettevõtteid saneerima ei sobi, kuna on eelnevalt tegelenud ettevõtete
matmisega.
Q Vara teatas äsja börsile, et kohus
rahuldas eile nende taotluse saneerimismenetluse algatamise kohta.
Soraineni partneri Karin Madissoni sõnul on
paljud võlausaldajad hetkel suluseisus, kuna ettevõtte pankroti korral raha
tagasi ei saa, mistõttu on usk ja lootus saneerimistesse suur.
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.