Mullu väga tõsise rahakriisi läbinud
Pelgulinna korteriühistu juht Jaak Juske tunnistas Äripäevale, et
kohtusseminekust abi polnud. Võlgnik asus ühistuga hoogsalt vaidlema, võlg aga
muudkui kasvas.
Oma blogis ütles sotside ridadesse kuuluv Juske, et tema väikese ühistu jaoks muutis asja kriitiliseks eelkõige kolme korteri kommunaalteenuste võlg. "Kohtusseminekust oli väha abi, sest võlgnik vaidlustas meie hagi ja asi jäi venima, võlg aga suurenes," rääkis Juske Äripäevale.
Võlglase korterites elasid üürnikud, kes omanikule kommunaalteenuste kasutamise eest korralikult maksid, kuid majanduslikesse raskustesse sattunud ärimees kustutas selle rahaga ilmselt oma teisi tulekahjusid.
"Ühistu oleks võinud võlgnikel elektri võla tekkimisel kohe kinni keerata, sest tegu on sisuliselt vargusega. Kuna aga lüliti asub koridoris, oleksid võlakorterite üürnikud voolu kohe uuesti sisse lülitanud ja valuri palkamiseks ühistul raha ei olnud," selgitas Juske. "Samas polnud üürnikud milleski süüdi, üürnikud tasusid omanikule, korterite omanik ei kandnud aga ühistu arvele sentigi. Ja ühistu ees on vastutav korteri omanik."
Selle aasta 1. jaanuarist tõusid hagide riigilõivud hüppeliselt. "Suurem riigilõiv nõuab niigi raskustes ühistult lisaraha," kommenteeris Juske suurenenud kulutuste mõju. "Meie tegime erakorralise makse. Nüüd, kui võlg tagasi saadud, tegime tasaarvelduse."
"Positiivne külg on selles, et koos on maja odavam hallata. Samas tekib tõsine probleem, kui osade korterite omanikud võlgu jäävad, mistõttu kannatavad ka need, kes oma arved korralikult tasunud on," võttis Juske korteriühistu problemaatika kokku.
Tallinna linna elamumajandusamet valmistab ette korteriühistute toetamise kava, kuid see saab täpsemad piirjooned ilmselt alles lähikuudel. Korteriühistute makseraskuste teema tõusetus Mustamäe linnaosa halduskogus, sest selle piirkonna korteriühistud on majanduskriisile viidates linnalt abi palunud.
Seotud lood
Ehkki kommunaalteenuste pakkujad olukorda
veel kriitiliseks ei pea, viivitavad Tallinna korteriühistud värskemate arvete
tasumisega. Mõned korteriühistud on jäänud juba ka pangale võlgu.
Tallinna abilinnapea Eha Võrgu hinnangul
peab riik korteriühistutuid pankrotist säästma. Selleks tegi
linnavalitsus stabilisatsioonifondi loomise ettepaneku, teatas Raepress.
KredExi käendatud ja pankades üles öeldud
laenulepingute arv on hüppeliselt kasvanud, KredEx on kahjude eraldistesse
kandnud 70 miljonit krooni.
Üle 60päevaseid laenuvõlgnevusi on
üksikutel korteriühistutel, ajutistesse makseraskustesse sattunuid on rohkem,
tunnistasid kommertspangad Äripäevale.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.