Ühistuid kummitavad ajutised makseraskused

Sampo Panga ettevõtete panganduse asedirektor Andrus Soodla rääkis, et peab korteriühistuid usaldusväärseteks partneriteks. Sama kinnitasid nagu ühest suust ka teised pangad.

"Korteriühistutest laenuvõtjaid, kes laenu tagasimaksega viivitaks, Krediidipangas ei ole," kommenteeris näiteks hetkeseisu Krediidipanga äripanganduse osakonna müügijuhi Aleksander Andre.

„Probleeme on esinenud nii harva, et võib öelda, et neid peaaegu polegi," täpsustas Soodla samas ja kiitis korteriühistute juhte. "Asjaajamine on reeglina väga korrektne. Ühistute juhid on vabatahtlusest tulenevalt hingega asja juures ja see teeb vaid heameelt. Ka võlgnike hulka satuvad ühistud väga harva.“

Võlgnikest rääkides eitas Soodla maksekäitumise halvenemise trendi ning selgitas: "Korteriühistute senine võlakäitumine on olnud pigem juhuslik. Võlad on väga lühiajalised ja reeglina need ei kordu. Üle 60päevaseid võlgnevusi on jaanuari seisuga ainult kahel korteriühistul. Võlasumma kõikide korteriühistute puhul kokku jääb suurusjärku 50 000 krooni."

Swedbanki korteriühistute valdkonnajuht Janis Pugri ütles ühistute maksekäitumise kohta: "Hetkel pikemaajalisi ehk üle 60päevaseid võlgnevusi ei ole. Lühemaid võlgnevusi on esinenud, kuid oleme kliente nõustanud ja saanud maksed graafikusse."

Remondipuhver aitab mõnda aega hädast välja

"Hetkel võib öelda, et korteriühistute maksekäitumine ei ole viimasel ajal oluliselt halvenenud, üksikuid hilinemisi on alati olnud," vastas Äripäevale SEB. Laenu väljastades peab pank eelduseks, et remondifondi kogutava makse ja laenumakse vahel on teatav puhver, millest katta ootamatult ilmnevaid tõrkeid, näiteks mõne korteriomaniku ajutisi makseraskusi või intresside tõusu.

"Tõenäoliselt võib üksikutel ühistutel tekkida makseraskusi," tõdes Pugri. "Oluline on panka kohe teavitada, kui mitmel ühistu liikmel tekivad makseraskused ja see ohustab laenu teenindamist. Mida varem kaasatakse panka probleemi lahendamisse, seda tõenäolisemalt leitakse kõiki osapooli rahuldav lahendus."

"Tuleb rõhutada, et kindlasti suudavad enamus korteriühistud oma sisemiste reservide arvel kohustusi mingi aeg teenindada. Pangale tuleks aga aegsasti teada anda, kui korteriühistu liikmete võlgnevused hakkavad kasvama. Nii on võimalik oludega arvestada ja vajadusel uued kokkulepped sõlmida," pani Soodla korteriühistutele südamele.

Pugri lausus, et Swedbank pakub vajadusel maksetega hätta jäänud ühistule laenupuhkust või laenutähtaja pikendamist, aga ka nõustamist. Kuna paljud korteriühistud on kasutanud laenu muutmaks hoonet energiasäästlikumaks, kaasnevad tavaliselt suurema laenumaksega väiksemad kommunaalkulud.

"Kokkuvõttes ei tähenda laenuvõtmine korteriomanikule alati eluasemekulude kasvu, vaid õigete investeeringute korral on kogukulud samaks jäänud või isegi vähenenud," kommenteeris Pugri.

Kõige suurem tükk turust Swedbanki käes

Swedbankil on ligikaudu 2500 korteriühistust laenuklienti. Keskmine korteriühistule antud laenusumma on Swedbankis ca 900 000 krooni, keskmise laenu tagasimakse kohta pank statistikat ei tee.

SEB-lt on laenu võtnud üle tuhande korteriühistu ja Sampolt ligikaudu 500 korteriühistut. Sampo pangast on ühistud võtnud keskmiselt pisut üle miljoni kroonise laenu umbes 10 aastaks.

Sellise 1,3 miljoni kroonise 8% aastaintressiga laenu kuumakse jääb pisut alla 16 000 krooni kuus, seejuures tuleb 45ruutmeetrise kahetoalise korteri omanikul tasuda selle laenu teenindamiseks ligikaudu 200 krooni ning 67ruutmeetrise kolmetoalise omanikul ligi 300 krooni kuus.

Väikese osa korteriühistute laenuturust on hauganud ka Krediidipank, kust ühistud on võtnud keskmiselt 505 000 kroonise laenu, mille keskmine tagasimakse ulatub ligikaudu 8100 kroonini kuus.

Nordea pole korteriühistutele seni laenu pakkunud, ehkki teema on päevakorda tõusmas.