Tallinna abilinnapea Eha Võrgu hinnangul
peab riik korteriühistutuid pankrotist säästma. Selleks tegi
linnavalitsus stabilisatsioonifondi loomise ettepaneku, teatas Raepress.
Stabilisatsioonifond annaks hättasattunud korteriühistutele sihtotstarbelist laenu. Fondi loomise ettepaneku saatis Tallinna linnavalitsus rahandusministrile Ivari Padarile.
Abilinnapea Eha Võrgu sõnul on seoses üldise majanduslanguse, kasvava tööpuuduse ning oluliselt tõusnud soojuse hinna tõttu tekkinud paljudel korteriomanikel raskusi eluasemekulude tasumisega. Soojuse hind on ajavahemikul juuni 2007 kuni oktoober 2008 tõusnud 2,55 korda.
„Tallinna linnal kahjuks puuduvad hoovad soojuse hinna mõjutamiseks, kuna aastatel 2000-2001 Isamaaliitu kuuluva linnapea juhtimisel erastati või renditi välja linnale kuuluvad suured infrastruktuuriettevõtted. Linnale kuuluv AS Tallinna Soojus andis 2001. aastal sõlmitud lepinguga ettevõtte 30 aastaks kasutada ja majandada aktsiaseltsile Tallinna Küte. Vastavalt kaugkütteseadusele kontrollib soojuse piirhinna arvestamise õigsust ja põhjendatust ning kooskõlastab müüdava soojuse piirhinna riigi haldusalasse kuuluv Konkurentsiamet,“ selgitas Võrk.
„Tallinn teeb ettepaneku kaugkütteseaduse muutmiseks eesmärgiga anda Konkurentsiametile või kohalikule omavalitsusele õigus algatada soojuse piirhinna alandamist ilma soojusettevõtja taotluseta kui soojuse piirhinda muudetakse soojusettevõtja tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutatavate tegurite ilmnemisel,“ lisas abilinnapea.
Selle aasta jaanuaris oli ühe MWh hind lõpptarbijale 1207,82 krooni. AS Tallinna Küte on teavitanud hinnalangusest 1098,92 kroonini MWh eest, kuid samas on tööpuudus oluliselt kasvamas.
Kui paljud korteriühistu liikmed ei tule toime eluasemekulude tasumisega, võivad korteriühistud muutuda maksejõuetuks. Stabilisatsioonifond aitaks korteriühistute pankrotte ära hoida või vähemalt mõnda aega edasi lükata.
Seotud lood
Ehkki kommunaalteenuste pakkujad olukorda
veel kriitiliseks ei pea, viivitavad Tallinna korteriühistud värskemate arvete
tasumisega. Mõned korteriühistud on jäänud juba ka pangale võlgu.
Mullu väga tõsise rahakriisi läbinud
Pelgulinna korteriühistu juht Jaak Juske tunnistas Äripäevale, et
kohtusseminekust abi polnud. Võlgnik asus ühistuga hoogsalt vaidlema, võlg aga
muudkui kasvas.
KredEx
plaanib lähiajal luua korteriühistutele suunatud
sooduslaenuskeemi, et vältida eluasemekulude kasvu tõttu tekkida võivaid
pankrotte.
Üle 60päevaseid laenuvõlgnevusi on
üksikutel korteriühistutel, ajutistesse makseraskustesse sattunuid on rohkem,
tunnistasid kommertspangad Äripäevale.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.