KredExi käendatud ja pankades üles öeldud
laenulepingute arv on hüppeliselt kasvanud, KredEx on kahjude eraldistesse
kandnud 70 miljonit krooni.
KredExi turunduse ja tootearenduse osakonna juht Priit Kingo ütles Äripäevale, et nende käendatud ja laenuvõtja makseraskuste tõttu lõpetatud eluasemelaenude osakaal on üheksa kuu taguse ajaga võrreldes viis korda suurenenud, kuid mahub veel laenuportfelli 1% piiridesse.
"Panga lõpetatud eluasemelaenulepingute käenduste maht on 5,6 mln krooni, mis on viis korda suurem kui üheksa kuud tagasi. Selle summa on KredEx ka kuludesse kandnud, reaalseid väljamakseid eelmisel aastal KredEx teinud ei ole," rääkis Kingo. Kokku on pangad lõpetanud 43 KredExi käendatud eluasemelaenu lepingut.
"Maksehäireid ehk lepingud, mida pangad ei ole veel lõpetanud, on registreeritud aasta lõpu seisuga 98, mida on kolm korda rohkem kui aasta tagasi," lisas Kingo.
KredEx on muuseas käendanud 359 korterelamu laenu, mida on võtnud korteriühistud. Nende laenude maksmine sujub ilmselt plaanipäraselt, sest pangad pole käendajat võlgnevustest teavitanud. Samas kogub KredEx võimalike tulevaste kahjude katteks eraldisi. Ajutiste makseraskuste korral saab KredEx kuni aastaks korterelamu laenumaksed enda kanda võtta, kuid seni pole seda võimalust kasutatud.
Kingo märkis, et KredExi ettevõtluslaenude käenduse koguportfell 723 mln kooni, millest makseraskuste tõttu lõpetatud lepingutest tulenev võimalik väljamaksekohustus ulatub 6,9%ni. "See on kolm korda suurem kui aasta tagasi," kommenteeris Kingo ja lisas, et maksehäirete hulk on samas kolmandiku võrra vähenenud, kuna pangad ütlevad lepinguid kergemini üles.
KredEx maksab käenduse pankadele välja peale seda, kui muud tagatised on rahaks pööratud, kuid osa panga nõudeid on veel üles jäänud.
2008. aastal suurendas KredEx kahjude eraldistesse kantavaid summasid ja eraldiste kogusumma on hetkel 70 miljonit krooni.
Seotud lood
Mullu väga tõsise rahakriisi läbinud
Pelgulinna korteriühistu juht Jaak Juske tunnistas Äripäevale, et
kohtusseminekust abi polnud. Võlgnik asus ühistuga hoogsalt vaidlema, võlg aga
muudkui kasvas.
Ehkki kommunaalteenuste pakkujad olukorda
veel kriitiliseks ei pea, viivitavad Tallinna korteriühistud värskemate arvete
tasumisega. Mõned korteriühistud on jäänud juba ka pangale võlgu.
Üle 60päevaseid laenuvõlgnevusi on
üksikutel korteriühistutel, ajutistesse makseraskustesse sattunuid on rohkem,
tunnistasid kommertspangad Äripäevale.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.