Eesti Pank jätkab salatsemist

Eile pressiesindaja vahendusel Lipstokile esitatud konkreetsetele küsimustele, miks pank nimetatud infot varjab, laekus täna pärastlõunal vastuseks hoopis tõenäoliselt juristide käe all valminud keskpanga üldine seisukoht, mis oli juba eelnevalt teada.

Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Sven Männik oli samuti sõnatu: "Nõukogu on järelevalveorgan ja meie ei juhi panka. Mis informatsiooni pank annab või ei anna, on siiski juhtkonna vastutada."

Äripäev esitas keskpangale teabenõude viimase paari aasta lähetuste kohta ning palus iga lähetuse kohta välja anda lähetusele saadetu nime, kuupäevad, sihtkoha, ürituse nime ja lähetuse maksumuse.

Vastuseks teabenõudele saabus aga keeldumine viitega avaliku teabe seaduse punktile, mis lubab põhjendatud juhtudel avalik-õigusliku juriidilise isiku juhil määrata asutusesiseseks kasutamiseks asutusesiseselt adresseeritud dokumendid, mida dokumendiregistris ei registreerita (§ 35, lg 2, p 3).

Äripäev esitas lühikese aja jooksul juba teise vaide Eesti Panga vastu Andmekaitse Inspektsioonile ning vaie on praegu menetluses. Eelmise vaide menetlemisel, mis puudutas keskpanga krediitkaartide väljavõtteid, otsustas inspektsioon Äripäeva kasuks, nii et Eesti Pank oli sunnitud väljavõtted avalikustama.

Eesti Panga lähetuste koondandmetest selgus näiteks, et iga lähetuses käinud keskpankuri kohta on aastas keskmiselt kahe nädala jagu lähetuspäevi:

Allikas: Eesti Pank

Lisaks lähetustele küsis Äripäev keskpangalt tulemustasude kohta, mida makstakse finantsturgude osakonna töötajatele edukate investeerimistulemuste eest: täpsemalt, kui suur summa viimastel aastatel tulemustasudeks maksti ja mitme inimese peale see jagunes.

Keskpank teatas, et Eesti Pank ei avalikusta oma töötajate tasusid, välja arvatud seaduses ettenähtud juhud. Selle asemel, et saata küsitud konkreetsed summad, saabus üksnes finantsturgude juhi Janno Luurmehe üldine kommentaar, mis paluti tungivalt täies mahus avaldada:

"Finantsturgude osakonnas makstakse tulemuspreemiat normportfelli tootlust ületava investeerimistulemuse eest ja preemiafondi suurus on sõltuvuses lisatulu suurusest. Konkreetne protsent on aastate lõikes olnud erinev, kuid pigem vähenenud. Erinevad preemiasüsteemid on kasutusel ka sarnase profiiliga töötajate jaoks kommerts- ja investeerimispankades, kellega me tööjõuturul konkureerime. Tulemuspreemia eesmärk on investeerimistegevusega seotud töötajaid motiveerida aktiivselt finantsturgudel osalema, sedakaudu teenida Eesti Pangale lisatulu ja olla vahetu kogemuse kaudu kursis turgudel toimuvaga.

Seoses rangete riskipiirangutega on lisatulu osakaal Eesti Panga tuludes siiski väike, jäädes aastate lõikes reeglina alla 10 protsendi. Peamiselt mõjutab Eesti Panga tulude suurust normportfelli struktuur. Tulemuspreemiaks makstud summad kajastuvad Eesti Panga üldises personalikulus."Eesti Panga president Andres Lipstok