Andmekaitse inspektsioon otsustas mitte
rahuldada Äripäeva vaiet Eesti Panga poolt oma töötajate välislähetustele
kehtestatud juurdepääsupiirangu eemaldamiseks.
Eesti Panga president Andres Lipstok on kuulutanud töötajate lähetuste aruanded asutusesiseks infoks, mistõttu ei saa avalikkus tutvuda lähetuste andmetega, nagu lähetuses viibinute nimed, sihtkohad, lähetuste põhjused, toimumisajad ja maksumused. Andmekaitse inspektsioon otsustas, et juurdepääsupiirang ei võimalda Eesti Pangal väljastada lähetustega seotud teavet täies mahus.
Eesti Pank põhjendas lähetuste info salastamist sellega, et valdav osa välislähetusi on seotud Euroopa Keskpankade süsteemi ülesannete täitmisega, mis ei ole avalik informatsioon. "Näiteks pole avalik info Eesti Panga töötaja osalemine Euroopa Majandus- ja Rahaasjade Komitees, kus arutatakse euroalaga liituda sooviva riigi vahetuskurssi. Komitee istungi toimumise aeg on konfidentsiaalne, kuivõrd tegu on rahaturge mõjutava olulise infoga," seisis vaideotsuses Eesti Panga selgituste all.
Lisaks osa lähetuste salastatusele põhjendas keskpank küsitud info mitte avaldamist sellega, et päringu täitmine eeldaks täiendavat tööd erinevate dokumentidega, kuna kompaktne ülevaade ühe dokumendi vormis puudub.
Kuigi andmekaitse inspektsioon Äripäeva vaiet ei rahuldanud, tegi ta ettekirjutuse Eesti Pangale seni lähetuste andmetele kehtestatud juurdepääsupiirangu aluste korrastamiseks, kuna praegu on nende vormistus vigane. "Tegemist on juurdepääsupiirangu vormistamise vigadega, mis tuleb kõrvaldada," sõnas andmekaitse inspektsiooni vaneminspektor Elve Adamson. Ta lisas, et üksikute konkreetsete lähetusdokumentide küsimisel võib keskpank olla kohustatud need siiski avalikustama, kuid kõigi andmete esitamisest võidakse keelduda juba ainuüksi päringu mahukuse tõttu.
Eesti Pank edastas Äripäevale vaid lähetuste üldandmed:
Eelmise aasta lõpus otsustas andmekaitse inspektsioon, et Eesti Pank on kehtestanud põhjendamatu juurdepääsupiirangu oma ametikrediitkaartide väljavõtetele. Keskpank oli sunnitud väljavõtted avalikustama ning neist tuli ilmsiks mitmeid ebasihipäraseid ametikrediitkaardi kasutamisi, näiteks isiklike ostude tegemiseks ning sulaEesti Panga president Andres Lipstokraha korduvaks väljavõtmiseks. Lipstok lubas krediitkaartide arvu vähendada ning nende kasutamise korra üle vaadata.
Seotud lood
Avaliku teabe seaduse üks autoritest Ivar
Tallo nentis, et ligipääsu erinevale avalikule infole on viimasel ajal liiga
agaralt piirama hakatud.
Eesti Pank keeldub vankumatu
järjekindlusega avalikustamast infot, mis riigiasutustes on elementaarne
avalik teave – sedapuhku varjavad keskpankurid enda lähetuste andmeid ja
tulemustasude suurust.
Äripäev esitas Eesti Panga vastu vaide
Andmekaitse Inspektsioonile, kuna ei pea
põhjendatuks keskpanga ametkondlike krediitkaartide väljavõtete
salastamist.
Tervelt iga teine Eesti Panga töötaja
kannab oma rahakoti vahel välislähetusteks mõeldud ametiasutuse krediitkaarti,
mida on eri riikides vaatamata kopsakale teenustasule kasutatud ka sularaha
väljavõtmiseks. Samuti on isikliku raha lõppemisel tarvitatud seda intressita
laenuallikana näiteks duty-free kauplustes või spordipoes ostlemiseks.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.