• OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 2250,68%38 796,71
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,85
  • OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 2250,68%38 796,71
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,85
  • 17.03.09, 14:31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kommentaar: hasartmänguseadus on kooskõlas kõigi nõuetega

Äripäeva arvamusküljel ilmunud advokaadibüroo Glimsted Straus Partnerid jurist Merit Lindi kommetaar põhineb aegunud informatsioonil ning eksitab seetõttu lugejat mitte ainult põhjendamatu trahvihoiatusega, vaid terve rea valeviidetega Eesti hasartmänguseaduse sisule.
Eesti teavitas Euroopa Komisjoni uuest hasartmänguseaduse eelnõust täpselt aasta tagasi. Pärast eelnõu läbivaatamist, möödunud aasta juuni keskel, saatis Komisjon Eestile arvamuse eelnõu sätete kohta, mis käsitlevad infoühiskonna teenuseid puudutavaid eeskirju. Täna (17. märtsil 2009) avaldatud artikkel põhinebki nimetatud kirjal jättes arvestamata nii Eesti selgitava vastusega kui ka eelnõu menetlemise käigus Riigikogus tehtud muudatustega. Käesoleva aasta algusest kehtiv hasartmänguseadus on päris palju muutunud võrreldes aastataguse eelnõuga, millega artikli autor ilmselt kursis pole.
Kehtivas hasartmänguseaduses on käsitlemist leidnud kõik hasartmänguliigid, sealhulgas ka fikseeritud võiduvõimalustega kihlveod, mille puudumisele kommentaar viitas. Aastataguses suhtluses Komisjoni ja seadusandja vahel tekkis paar väärtõlgendust tulenevalt eelnõu ebakvaliteetsest tõlkest, mis pärast vastavaid selgitusi enam Komisjoni poolt küsimusi ei tekitanud.
Samuti ei vasta tõele autori poolt viidatud ettevõtte asutamiskohustus Eestis. Seaduse kohaselt võivad tegevusluba taotleda kõik seaduses sätestatud nõuetele vastavad isikud. Juriidilise isikuna tegutsemise nõue ei ole praktikas diskrimineeriv säte, kuna analoogne regulatsioon on kõikides liikmesriikides. Seega ei tee teatud nõuetele vastavaks juriidiliseks isikuks olemise kohustus Eestis tegevusloa taotlemist teiste liikmesriikide ettevõtjatele raskemaks.
Hasartmängu korraldamise loa taotlemine on muutunud eelmise seadusega võrreldes pigem soodsamaks, sest kehtinud riigilõivu määrad jäid samaks või vähenesid, samal ajal muutusid tegevusload tähtajatuks. Seega ei vasta tõele ka väide, et turule sisenemine on tehtud ebamõistlikult kalliks.
Uus hasartmänguseadus kohustab mängukorraldajaid moodustama täiendava reservkapitali, mille minimaalseks suuruseks on kolmandik aktsia- või osakapitalist. Eksitav on ka väide, et seadusandja on vabastanud reservkapitali moodustamise kohustusest valitsuse määratud mittetulundusühingu, mis organiseerib panuste tegemist hobuste võiduajamiste tulemustele. Arusaadavatel põhjustel on mittetulundusühingutel äriühingutega võrreldes erisusi, mistõttu kehtestati reservkapitali moodustamise kohustuse asemel nõue, et mittetulundusühingu bilansis kajastatud netovara peab moodustama vähemalt 2/5 varade mahust.
Rahandusministeerium analüüsis eelnõud ettevalmistades hasartmängude valdkonnas olevat mahukat kohtupraktikat ja teiste liikmesriikide seaduseid, arvestades, et Komisjon on tõepoolest algatanud paljude riikide suhtes rikkumismenetlusi. Kahtlemata on kehtestatud seaduse nõuded võrdlemisi ranged, kuid hasartmängusõltuvuse kasvust tuleneb ülekaalukas avalik huvi, mida liikmesriigid on ka varem ettevõtlusvabadusele kehtestatud piirangute õigustusena käsitlenud ja Euroopa Kohus lahendites ka aktsepteerinud. Eesti hasartmänguseaduse üheks oluliseks eesmärgiks on hasartmängusõltuvuse kasvu pidurdamine. Samas ei ole ükski piirangutest diskrimineeriv, kuna on ühtemoodi kohaldatavad nii Eestis kui ka teistes liikmesriikides asutatud ettevõtetele.
Glimstedt Straus Partnerid juristi Merit Lindi vastus Sören Meiusi kommentaarile:
Ebaõige on eelnõu koostaja Sören Meiusi väide, et kehtivas seaduses on tehtud muudatusi võrreldes eelnõuga – Euroopa Komisjoni poolt väljatoodud sätete sõnastust ei ole muudetud võrreldes eelnõuga.
Nõustun kommentaatoriga, et tegevusluba võivad taotleda kõik isikud, kes vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Autor jätab aga mainimata, et räägib kõikidest isikutest, kes vastavad just uues hasartmänguseaduses sätestatud nõuetele – hasartmänguseaduse § 9 räägib konkreetselt sellest, et näiteks õnnemängu võib korraldada üksnes aktsiaseltsi või osaühinguna asutatud isik. Seega ei võimalda selline regulatsioon vastavat hasartmängu pakkuda isikul, kes on asutatud välisriigis mõne muu kapitaliühinguna. Juriidilise isikuna tegutsemise nõue ei ole EL liikmesriikides haruldane, kuid meie seadus seob õiguse konkreetselt aktsiaseltsi või osaühinguna tegutsemisega. Aktsiaselts ja osaühing ei ole ainsad juriidilised isikud!
Riigilõivude samaks jäämist ei saa käsitleda (erinevalt autorist) hasartmängu korraldamise soodsamaks muutumisena, seda näiteks olukorras, kus EL liikmesriikide hasartmängupakkujad peavad ka kaughasartmängu korraldamiseks taotlema iga hasartmänguliigi kohta eraldi korraldusluba, kuigi nendele on korraldusload juba väljastatud kodukohariigi poolt. Seega ei saa me rääkida vastastikusest tunnustamisest EL siseturul ning antud muudatus teenib vaid meie riigi finantspoliitilisi eesmärke.
Väited võitlusest hasartmängusõltuvusega ning avalikest huvidest on paljasõnalised. Juba eelnõu koostamise ajal lähtusid enamik põhjendusi fiskaalpoliitilistest eesmärkidest. Seadusandja tegelikke eesmärke paljastavad eelnõu seletuskirjas olevad põhjendused, mille kohaselt püütakse luua atraktiivsemat hasartmänguturgu ning edendada loteriid, kui väiksema sõltuvusastmega hasartmängu (mille suhtes on riik ka sisuliselt endale monopoli võimaldanud), samal ajal rangemaid piiranguid seades teistele hasartmängupakkujatele.
Sören Meiusi väide, et seaduses ei ole diskrimineerivad piirangud, sest kohaldatakse ühtmoodi nii sise- kui välisriikide hasartmängupakkujatele, on õige üksnes pealtnäha. Sisuliselt seab see siiski põhjendamatuid takistusi välisriikide hasartmängupakkujatele, kes soovivad Eestis hasartmänge pakkuda, olles oma kodukohariigis asutatud ning kellele on kodukohariigis väljastatud vajalikud load hasartmängude korraldamiseks. Teistes EL liikmesriikides teostatud kontrolli täielik mittearvestamine Eestis on vastuolus Euroopa Ühenduse siseturu toimimise sisu ja mõttega.

Seotud lood

Uudised
  • 17.03.09, 07:03
Eesti riiki võib oodata trahv
Euroopa Komisjoni hinnangul on uus hasartmänguseadus vastuolus Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.
  • ST
Sisuturundus
  • 01.11.24, 09:20
Juhtimine tasakaalus: Tiina Käsi teekond ja õppetunnid Nordea tipus
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele