Debatt: tuumajaam ei ole lahendus

Kahetsusväärsel kombel on selle puusliku toitmisega tegelenud üks demagoogiline akadeemik ja mõned tuumateaduslembesed õppejõud. Akadeemik ja põlevkivienergeetikud toetavad tuumajaama, sest saavad aru, et jutt on määratud võhikutele, tuumajaama lähiajal ei tule ja seeläbi saab põlevkivi rahus edasi põletada.

Miks tuumajaam ei tule õnne õuele tooma? Meile olulisel lähiajal ei jõua tuumajaam valmis. Akadeemik Endel Lippmaa on arvanud, et saab ehk aastaks 2025. Selleks ajaks oleme kohustatud kogu oma elektritootmise uuesti üles ehitama. Järelikult pole suurt võimalust, et seda elektritootmist mitu korda lähiajal ümber ehitatakse. Elektrienergia vabaturu tingimustes on küllalt kaheldav tuumaenergeetika kui mõtestatud äriprojekt.

Tuumajaamade konkurentsivõime probleem on nende ohtlikkuses. Ohtlikkus tingib pika aretustsükli ja see tingib ka paindumatu tehnoloogia hinna. Tuulikud ja päikesepaneelid on aasta-kahe pikkuse arendustsükliga (ideest kommertsteostuseni). Just nimelt pikk aretustsükkel ja sellest tulenevad 10 aasta taguste otsuste mõjuga tehnoloogiahinnad on tuumaenergeetikale saatuslikud. Avamere tuuleparkide energia on täna tuumaenergiast odavam, päikesepaneelide toodetud energia on veel veidi kallim, aga teinud viimasel paaril aastal läbi neljakordse hinnalanguse.

Lähima viie aasta jooksul läheb taastuvenergeetika jäävalt mööda fossiilsest ja tuumaenergeetikast. Tänu tootmise automatiseerimisele tuulikute tootmises ja "elektrit tootva katusepleki" tehaste valmimisele jõuame olukorda, kus fossiilidel ja tuumaenergeetikal on vältimatud püsikulud, särtsu andev katuseplekk aga suudab õhust ja armastusest elades energeetilises mõttes "poegida" vähemalt kord või kaks aastas. Tuumajaamal läheb kümme aastat, et käima peale saada. Selleks ajaks on tema eluvõimelisus Eesti tingimustes vabaturul üksjagu küsitav.

Nii mõtestatud tuumaenergeetika kui taastuvenergeetika arendamine Eestis algab rahvusvaheliste ühenduste ja energiamahuka tootmise arendamisest. Hetkel meil peamiselt polegi energiamahukat tootmist. Avatud turu tingimustes, analüüsides turu isevoolu teed minekul arenguid, võiks pakkuda järgnevat: Eestisse tekib piisavalt taastuvenergeetilist tootmisressurssi, et enamikel juhtudel katta jaetarbimine.

Taastuvenergeetika tootmisaugud on vähemalt 24 tundi ette ennustatavad ja üksikutel hetkedel ostetakse sisse elektrit naabermaadest või käivitatakse korraks mingid (põlevkivi)gaasijaamad.

Koos taastuvenergeetilise tootmise laienemisega tekivad ka dünaamiliselt tarbivad tootmisettevõtted. Suurema osa ajast on jaetarbimine kaetud ületootmisega, tootmise ja tarbimise tasakaalu reguleerivad dünaamilise elektrihinna ja dünaamilise tarbimisega tootmisettevõtted.

Taastuvenergeetika tootmise ebastabiilsuse probleem lahendatakse energia >95% efektiivsusega salvestamise teel, peamiselt energiamahuka materjalitootmise (alumiinium, kõrgpuhtusega räni ja süsinikstruktuuride, tsemendi, terasetootmise) protsesside vaheladudesse/tulemustesse salvestamisel. Elektrienergia hind on kindlaks määratud (hoitakse põhja kukkumast) elektri abil toodetava tooraine hindadega maailmaturul ja kohaliku elektritootmise/tööstustarbimise tasakaaluga.

Mul on ebameeldiv kuulata, kui mõni akadeemiku tiitliga inimene avalikult ja jultunult järjepanu demagoogitseb. Eestis metallide, klaasi, tsemendi, tuulikute, päiksepaneelide jms energiamahuka tootmise alustamine või moderniseerimine - mis on tuumajaama ja taastuvenergeetika ehitamise eeldus - on keeruline protsess. Populistidel on lihtne asemele pakkuda mingit puuslikku, mida pidavat igaüks saama raha eest välismaalt osta. Hetkel on see klaashelmeste ostmise poliitika omadega just kohalikku krahhi jõudmas, elektri tarbimine väheneb kogu maailmas, naftahind tõuseb jälle hoogsalt, Eesti Energia ehitab oma mõttetuid põlevkivijaamu, Soome tuumajaam läheb oodatust (ja tuulikuenergiast) mitu korda kallimaks...

Kaua peab seda akadeemiku juttu kuulama ja tõrjuma? Kus on konkreetne pakkumine aastaks 2016 ja tuumaelektri hind? Tuulikute hind on konkreetne. Kus on tuumajaama jagu energiamahukaid tootmisettevõtteid? Paljudel tootmisettevõtetel on juba oma tuulik.

Tuumajaamad Euroopas on tänases olukorras küllaltki roheliseks lahenduseks. Eestisse pole aga lähiajal tuumajaama vaja. Kui meie tööstustarbimise võimekus oluliselt tõuseb, siis mingis kauges tulevikus, ma usun, tuumajaam ka Eestisse tuleb. Vastavad uuringud ja plaanid on Eestile kindlasti vajalikud. Kuid see ei peaks olema tänane rahva lollitamise vahend.

Loe Eesti Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Andres Tropi arvamust samal teemal SIIT!