Eestisse tuumajaama ehitamise tähtaegadest
pole põhjust rääkida, kuni pole vastavat seadustikku, leiab Eesti Energia
tuumaenergeetika osakonna juhataja Andres Tropp.
Akadeemik Endel Lippmaa sõnul võiks kõige ohutumad reaktorid võiks valmida 2015. aastaks, kuid enne 2025. aastat need käima ei hakka, seniks on tark kasutada edasi põlevkivi. Andres Tropp ütles aga, et aastaarvudest pole üldse mõtet rääkida, kuna kõigepealt tuleb välja töötada seadused ja riik peab võtma strateegilise nägemuse, kas panustada sellesse elektritootmise liiki või mitte, vahendas "Aktuaalset kaamerat" ERR uudised.
Eesti Energia esindaja hoiatas aga, et ka põlevkivi kui odava tooraine aeg saab kvootide kallinemise tõttu 2013. aastal mööda. Sellest lähtudes on meie energeetika kolm vaala - liituda Balti ja Põhjamaade ühise elektrituruga, olla võimeline ise täielikult katma oma elektrivajaduse ja hoida elektrihinda nii madalana kui võimalik - omavahel vastuolus.
Eesti avab oma elektrituru 2013. aastal, veel aasta varem peab olema valmis seadus, mis võimaldaks kasutada tuumaenergiat.
Seotud lood
Kuigi tuumajaama ehitamise otsuse
langetamine seisab veel ees, soovib Eesti Energia alustada tuumajaama võimalikes
asukohtades uuringuid.
Järgmisel nädalal asutatakse
Reformierakonna eestvedamisel Riigikogus Eesti Tuumajaama toetusrühm.
Eesti tuumajaama idee sai alguse ühest
mäletamisväärselt piinlikult mõttetust, majandusminister Edgar Savisaare ette
valmistatud Energiamajanduse Arengukavast - dokumendist, milles polnud sõnagi
tuumajaamast ja millele tagasi vaadates oli peaminister Andrus Ansip sunnitud
näo säilitamiseks tegema kiirvisiidi Leetu. Sellest saati on tuumajaama
teema olnud üks puuslik või miraaž.
Akadeemik Anto Raukase hinnangul ei ole
Suur-Pakri saared tuumajaama ehitamiseks sobivad. "Me oleme lubanud
rannarootslastele, et me ei tee seal olulisi muudatusi. Aga kui me siiski tahame
teha, siis kujutage ette, kui kalliks see kõik läheb," rääkis Raukas.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.