Eesti on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengus oma põhjanaabritest ette jõudnud, ütles Soome peaminister Matti Vanhanen eile Tallinnas Ülemiste Citys asuvat Eesti IKT Demokeskust külastades.
"Vanhaneni kinnitusel on Eesti mitmes valdkonnas, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengus, Soomest ette jõudnud ja koos eestlastega tahetakse mitmeid teenuseid edasi arendada," rääkis Demokeskuse tegevjuht Indrek Vimberg.
"Erilist huvi pakkusid Soome peaministrile ID-kaardi lahendused, sealhulgas e-tervis ja e-hääletamine," kirjeldas ta Eesti ja Soome peaministrite ühiskülastust.
Koostööst Eesti ja Soome vahel annab märku näiteks sel aastal käivitatud vastastikune digiallkirjade tunnustamise projekt, mis tähendab, et nii eestlased kui ka soomlased saavad naaberriigis luua ettevõtteid üle interneti.
Kokku külastas Soome delegatsiooni kooseisus Demokeskust kaheksa väliskülalist. Demokeskust on selle avamisest 2009. aasta alguses külastanud üle 1200 väliskülalise.
Eesti IKT Demokeskuse eesmärgiks on koostöö edendamine infotehnoloogia- ja kommunikatsioonilahenduste tootearenduse, integratsiooni ja ühisturunduse valdkonnas, seda nii avaliku kui ka erasektori lahenduste osas, Eesti IKT ettevõtete turunduse ja müügivõimekuse tõstmine välisturgudel ning liikmetevahelise koostöö motiveerimine osalemiseks rahvusvahelistel ühishangetel.
Demokeskus asub Ülemiste Citys Ustus Aguri nimelises majas. Demokeskuse rajajate hulka kuuluvad MicroLink, Santa Monica Networks, Datel, Microsoft Eesti, Elion, EMT ja Ülemiste City. Tänaseks on keskusega liitunud üle 50 ettevõtte.
Seotud lood
Eurocom Worldwide iga-aastasest uuringust selgub, et 67protsenti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori juhtidest hindab väljavaateid aasta jooksul positiivseteks ning kolmveerand neist loodab sel aastal palku tõsta.
Hoolimata Eesti lähedusest ei tunne paljud Soome firmad siinseid arenguid ja võimalusi ning vaatavad tarnijaid ja ostjaid otsides pigem Hiina poole – nii oli vastne Tampere ettevõtjate visiit paljudele silmade avajaks.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”