Eesti peab muutuma riigist, kus noored inimesed välja rändavad, riigiks, kuhu inimesed tahavad tulla, ütles sotsiaalteadlane Mati Heidmets täna TTÜ aulas toimunud konverentsil „Eesti pärast eurot“.
„Eesti ambitsioon peab olema muutuda tsentrifuugist magnetiks,“ ütles Heidmets, alustades oma ettekannet arvudega väljarände kohta Eestist.
Ajavahemikul 2000-2008 on lahkunud ca 3000-4000 inimest, siia tulnud ligi 2000. Haridusministeeriumi andmeil on välismaal õppijaid mõned tuhanded. Üliõpilaste mobiilsuselt on Eesti noori eksportiv riik.
Väliste näitajate järgi on Eesti ühiskond haritud ja vabade inimeste ühiskond. Samas iseloomustavad Eesti ühiskonda suured lõhed, neid erisusi aga ei märgata ja neist ei tehta välja. „Tulude jaotuse ebavõrdsuse järgi oleme rohkem Venemaa kui Euroopa,“ ütles Heidmets.
Ja ehkki inimesed ise ei tee neist lõhedest numbrit, indikeerib nii väljaränne kui vähene huvi Eestisse tulla või Eestisse jääda, et see on oluline. Eestlaste enese rahuloluhinnangud on madalad, õnnetunde poolest oleme Euroopas üks kehvemaid riike, ühiskonnas on palju varjatud sallimatust.
Need kõik on tegurid, millest sõltub Eesti kui ühiskonna atraktiivsus.
Konverentsi panelistide seas olnud professor Marju Lauristini sõnul on väljaränne ühiskonna elukvaliteedi ja toimimise kvaliteedi indikaator. „Et indikaator muutuks peab muutuma kvaliteet,“ nentis Lauristin.
Selleks on vaja süsteemset analüüsi ja strateegilist tegutsemist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!