Jüri Raidla: Eesti riik vajab auditit

„Eesti riik on seni toime tulnud hästi,“ ütles Raidla, kuid püstitas samas küsimuse, kas tuleviku jaoks on tehtud piisavalt, et edu jätkuks. „Kui suudame riiki väiksemate kuludega pidada ja arendada - siis oleme edukad,“ nentis advokaadibüroo Raidla, Lejins Norcous juht.

Rahvas tunneb, et bürokraatia vohab. Vaja on struktuurset auditit – see annaks olulist kokkuhoidu. Näiteks võiks analüüsida, kuidas muutub pärast euro käibeletulekut Eesti Panga roll, kuidas seda organisatsiooni muuta väiksemaks ja odavamaks. Kas õiguskantsleri institutsiooni on Eestile enam vaja, kas maavanemate institutsioonil on tänasel kujul mõtet. „Riigi organisatsiooni reformimisel ei peaks olema mingeid tabusid,“ ütles Raidla.

Pea 15 aastat haldusreformi üle käinud vaidlused võiks aga ära otsustada rahvahääletuse abil, pakub Raidla. Seda annaks korraldada kõige varem ilmselt 2012. aastal

Teistest probleemidest tõstatas Jüri Raidla õigusliku ja poliitilise nihilismi teema, mis „peab ideaalis kaduma“. See on raske majanduslik koorem kogu ühiskonnale ja ettevõtjatele, mis vähendab motivatsiooni õiguspäraseks käitumiseks. „JOKK on standardina ebapiisav, et tegu oleks väärikas,“ ütles Raidla. JOKKile peab lisanduma MOKK, ehk moraalselt on kõik korras.

Raidla leiab, et kuna Eesti riik on näidanud, et ei suuda asutuse kaudu nihilismiga võidelda, tuleks kodanikeühendusena ellu kutsuda n.ö nihilismi valvekoer, kelle ülesanne on jälgida nihilismi ilmnemist, seda avalikustada ja mitte unustada.

Taunitavad on poliittehnoloogiad õigusloomes ja vastutuse hägustumine, kus otsuseid teeb justkui valitsuse eest „krokodillide komisjon“ või koalitsiooninõukogu. 

Raidla tõstis üles ka Eestis valitseva „permanentse ja vaibumatu valimiskampaania“, mis tähendab, et pole hingetõmbeaega , kus teha poliitiliselt pikema perspektiiviga otsuseid. „Tuleb leida võimalus valimiste sünkroniseerimiseks,“ ütles Raidla. See lõpetaks kroonilise otsustamatuse riigis.

Väga oluliseks peab Jüri Raidla ka peaministri rolli tugevdamist riigi arendustöö ja strateegilise juhtimise korraldamisel. Praegu on peaministril pigem valitsuse istungite juhataja roll, riik on aga killustunud ühendamata ja  isepäisteks vürsti- ja vasallriikideks.

„Peaminister peab saama pädevuse (riigi strateegilise arengu juhtimiseks) ja võimaluse selle realiseerimiseks innovatsiooni ja strateegia arendamiseks,“ ütles Raidla.

Sama teed on läinud Jaapan, Singapur ja teised innovatsiooni liiderriigid maailmas.