Lauristin: Eesti peab mõtlema ka sotsiaalsele innovatsioonile

Lauristini sõnul oleks ühiskonnas vaja samasugust energiapurset nagu Eesti taasiseseisvumise järel majanduse käimalükkamisel.

Ei piisa kahe või 13 aju sissetoomisest. „See ei aita, ajud kuhtuvad vanamoodi korraldatud ühiskonnas,“ ütles Lauristin.

Formaalselt on Eesti ühiskonnal vabaduse tunnused olemas, kuid „me pole saanud avatud ühiskonnaks,“ ütles Lauristin. Korraldame oma elu masinlike struktuuride kaudu, kus Euroopa riigid olid aastakümneid tagasi. Võrguühiskonna all mõtleme esmalt arvutitele, mitte võrgustunud inimsuhetele .. Taastame industrialismi vanamoodsas mõttes.

Eesti on tapnud isevastutuse alged, pisikese ametniku positsioon on muutunud kõigutamatuks ning tagajärjeks on jäikus – Eesti ühiskond on visa muutuma, leiab Lauristin.

„Euro on viimane kants, loodetavasti langeb see varsti,“ ütles Lauristin. „Siis, endaga üksi, peab Eesti leidma sihid enda seest. See on suurim väljakutse Eesti jaoks. Et ühiskond leiaks sisemisi eesmärke, peavad olema sisemised väärtused ja sisemised väärikus,“ ütles Lauristin.