Nordea Eesti juhataja Vahur Kraft ütles täna finantsgrupi majandusprognoosi tutvustades, et majanduskriis Eestis ei ole veel läbi ning väikest majandusekasvu võib oodata ülejärgmisel aastal.
"Sel aastal veel jõulisi kasvunumbreid ei näe, aga kriisist väljatulek saab olema 2011. aastal,“ ütles Kraft, lisades, et kasvu oodatakse peamiselt lootuses, et eksport taastub.
"Ekspordisektor on seotud meie kaubanduspartnerite turgude taastumisega. Kui me näeme, et meie lähinaabrid 2011. aastal jõulisemalt stabiliseeruvad, siis see aitab meie majanduskasvule kaasa,“ möönis Kraft. "Maailmas on oht, et positiivseid kasvunumbreid võidakse alla revideerida valitsuse abipakettide tõttu, kuid meie taastumine toimub meie partnerriikide Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja Venemaa kaudu,“ lisas Kraft.
Nordea majandusprognoosi baasstsenaarium näeb ette Eesti liitumist Euroopa rahaliiduga 2011. aasta alguses. Kuna eurole üleminek ei ole veel saavutatud, nõuab see jätkuvat tööd ja pühendumist. "Eurot ei tohi jääda lootma, vaid peab olema plaan, et täita eurokriteeriumid,“ täpsustas Kraft, et usub siiski 95-protsendilise tõenäosusega euro tulekut.
Lätis ja Leedus oodatakse tänavu vastavalt 3,0 ja 2,5 protsendi suurust majanduslangust ning järgmiseks aastaks 2,7- ja 3,0protsendilist kasvu. Maailmamajanduses tervikuna ootab Nordea tänavu 3,6protsendilist ja 2011. aastal 3,4protsendilist kasvu
Seotud lood
Täna avaldatud majandusprognoosis kolme Balti riigi, Poola ja Venemaa kohta kirjutab Nordea pank, et ehkki maailmamajanduses on olukord panga suvisest prognoosist arvates märkimisväärselt paranenud, on Balti riikide majanduse väljavaated jätkuvalt kahvatud.
Täna avaldatud värskes majandusprognoosis kirjutab Nordea pank Eesti europüüdlustest, et peab euroga liitumist aastal 2011 jätkuvalt võimalikuks, kuid edasilükkumise risk on suur.
Täna majandusprognoosi avaldanud Nordea pank möönab, et Eesti eurolootusi käsitlev tekstiosa selles ei väljenda päris selgelt panga seisukohta, mis peab euro tulekut Eestis aastal 2011 siiski tõenäoliseks.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.