Euroga liitumine lükkub edasi?

Nordea analüütik Annika Lindblad nendib, et Eesti on euroga liitumiseks inflatsioonikriteeriumi täitnud ning ka riigi võlatase on madal. Suurimaid probleeme on eelarvedefitsiidiga, mis riskib ületada 3% piiri SKPst. „Euroala liikmeks saamiseks peab EL aga olema ühtlasi veendunud, et eelarve konsolideerimiseks kasutatud abinõud kujutavad endast püsivaid muutusi. Peame Eesti liitumist euroga 2011. aastal jätkuvalt võimalikuks, kuid liitumise edasilükkumise risk on märkimisväärne,“ kirjutab Lindblad oma hinnangus.

Hiljem läkitatud täpsustuses märkis Nordea Panga peaökonomist Martti Nyberg, et Eesti eurolootusi käsitlev tekstiosa majandusprognoosis ei väljenda päris selgelt panga seisukohta, mis peab euro tulekut Eestis aastal 2011 siiski pigem tõenäoliseks. „Me leiame, et ehkki mõned Eesti euroalaga liitumist puudutavad riskid püsivad, peame Eesti liitumist euroalaga 2011. aastal võimalikuks,“ täpsustas  Nyberg.

Balti riikidele prognoosib Nordea tänavu jätkuvat SKP langust, kasv taastub aastal 2011 tänu eksporditurgude toibumisele Lääne-Euroopas.

Eesti SKP võib tänavu kahaneda 0,5%, Läti SKP 2,9% ning Leedu SKP 2,4%. 2011. aastaks prognoosib pank Eestile juba 4% suurust SKP kasvu, Lätile ja Leedule vastavalt 2,7 ja 3% suurust majanduskasvu.

Nordea märgib, et Balti riikide majanduskasvu toibumine sõltub eelkõige nõudluse taastumisest eksporditurgudel, mis paraku toibuvad aeglaselt.

Eesti majandus võib uuesti kasvule pöörata 2011. aastal, kuid mitte enam sellises tempos nagu mõned aastad tagasi, märgib pank.

„Euro Eesti majanduse kõiki probleeme ei lahenda, eriti mis puudutab konkurentsivõime paranemist,“ kirjutab Lindblad ning nendib, et euroga seotud suured ootused on liialdatud.

Leedul pole eurolootust enne 2014. aastat. Lätis võib aga poliitilise olukorra haprus viia valitsuskriisini, mis tõstaks uuesti spekulatsioonid lati devalveerimisest, kui rahvusvahelise abilaenuga probleemid tekivad. Pank ise ei pea siiski tõenäoliseks, et Läti Keskpank fikseeritud kursist loobuks.