Helenius: tänavu majanduskasv 5%

"Eesti majanduse mootor pole praegu sisenõudlus, kuna töötus on suur ja inimesed kardavad töökohtade pärast. Kuid teisalt eksport kasvab, kuna Eesti peamised eksporditurud Soome ja Rootsi kasvavad ning seega on Eesti palju konkurentsivõimelisemaks muutunud," märkis Helenius.

"Eesti on praegu tagasi pöördumas majanduskasvu, mida veab eksport, " ütles Helenius. Tema sõnul polegi niivõrd oluline, kas majandus kasvab tänavu 2 või 4%, vaid see, et Eesti majanduskasvu veab eksport mitte sisenõudlus. "See tähendab seda, et jooksevkonto ülejääk jätkab kasvu ning kui majandus jätkab kasvu, siis see tähendab riigieelarve paranemist," selgitas ta.

"Olen optimist ning usun, et 2010 tasuvad kõik rängad otsused ennast ära, mida Eesti on kahe viimase aasta jooksul vastu võtnud," lisas Helenius.

Helenius nõustus täielikult SEB pangaga, et Eesti majandus kasvab tänavu. "Ma ei tegele küll majanduse prognoosimisega, kuid kui see oleks minu amet, siis minu arvates on nii palju asju, mida Eesti on õigesti teinud. Ning seni, kuni maailma majandust ei taba uus langus ning taastumine jätkub, siis ma ei arvaks, et kasvu number on mitte 2%, vaid 5%," pakkus Helenius.

Ta lisas, et kuna Eesti majandus on väga kõrgelt kukkunud ning kui algab majanduse taastumine, siis numbrid on pigem suured kui väikesed, kuna alustame väga madalalt.

"Kui me näeme esimesel poolaastal jätkuvat ekspordi kasvu ning kasvavat euro-optimismi, siis see suurendab Eesti majanduse kindlustunnet. Loodetavasti viib see Eesti ettevõtted uute investeeringuteni. See omakorda peatab töötuse kasvu. Arvan, et kui inimesed usuvad, et töötus hakkab kahanema, kasvab ka tarbimine" rääkis Helenius.

"Usun, et Eesti võib aasta teises pooles olla olukorras, kus majandus kasvab ning mitte ainult ekspordi tõttu, vaid ka sisenõudluse kasvu tõttu. Näen, et 5protsendine majanduskasv on siit kerge tulema," märkis ta.

Heleniuse hinnangul on raske öelda, kuidas Kreeka probleemid mõjutavad eurotsooni poliitikat. „Eesti on näide, kuidas peaks käituma majanduslanguse ajal. Eesti võttis vastu kõik rasked otsused, mis olid vajalikud languse kõige keerulisemas olukorras ehk neelas mõru pilli alla. Kreeka aga ei taha karme otsuseid teha. Ma tõesti usun, et Euroopa Liidu argumendid on Eesti kasuks. Kui ei karistada riiki, kes reegleid ei täida, siis miks peaks karistama riiki, kes täidab reegleid?" küsis ta.

Heleniuse sõnul pole poliitiliselt mõeldav, et Eesti vaev ei saa euroga tasutud. "Kui Eestile eurot ei anta, siis millise signaali saadaks see ülejäänud Euroopa riikidele, mis ootavad ühinemist euroga? Sel juhul võivad nad euro sama hästi kui ära unustada," ütles Helenius.