SEB analüütiku Hardo Pajula sõnul tõstis pank oma sügist majandusprognoosi miinus 0,3 protsendilt kahe protsendini Stockholmi initsiatiivil.
"Oleme tõstnud suhteliselt järsult nii Soome, Rootsi, Saksamaa, Taani kasvuprognoosi ja see mõjutab otseselt Eesti kasvuprognoosi," ütles Pajula prognoosi tutvustaval pressikonverentsil.
"Tõstsime prognoosi miinus 0,3 protsendilt kahe protsendini ning selle taga näeme peaasjalikult suuremat majanduskasvu Põhjariikides. Põhjamaade prognoosi positiivne ootus põhineb kaubavahetuse taastumisel," selgitas analüütik.
"Pluss see, et me tõstsime hüppeliselt tõenäosust, et me võtame 2011. aasta jaanuarist kasutusele euro," lisas Pajula.
"Kasvuprognoos 2010. aastaks on 2%. Tõsiasi on see, et me oleme praegu selle prognoosiga üks optimistlikumaid. Majandusministeeriumi prognoos oli miinus 0,1," sõnas ta ning lisas, et tema jaoks ei ole nende kahe numbri vahel siiski sisulist vahet.
"Kui selguks, et eurot mingitel põhjustel ei tule, siis see lööks tsükli lühiajaliselt teistpidi käima. Kui euro ei tule, on üheks selle põhjuseks see, et Kreeka probleemid on võtnud uued tuurid," tõdes ta ja lisas, et praeguseks on euro tuleku aruteludes majanduslikud argumendid tahaplaanile jäänud ning kogu eurotsoon ongi poliitiliste valikute küsimus.
"Baasstsenaarium eeldab, et euro tuleb 90% tõenäosusega ja see annab tulemuseks kasvutrajektoori 2% 2010 ja 5% 2011," ütles Pajula.
Seotud lood
Alates 24. märtsist muutub PIN-kalkulaatori kasutajatel tehingute ja lepingute kinnitamine SEB internetipangas.
Esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta neljandas kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,4%, teatas statistikaamet.
Trigon Capitali juht Joakim Helenius usub, et Eesti võib aasta teises pooles olla olukorras, kus majandus kasvab ning mitte ainult ekspordi tõttu, vaid ka sisenõudluse kasvu tõttu.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.