Esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta neljandas kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,4%, teatas statistikaamet.
I kvartalis vähenes SKP 15,0%, II kvartalis 16,1% ning III kvartalis 15,6%.
SKP languse aeglustumisele aitas olulisel määral kaasa tootemaksude hulka kuuluvate aktsiisimaksude tavapärasest suurem laekumine aktsiisikaupade varumise tõttu enne aktsiisimäärade tõusu 2010. aasta 1. jaanuarist. Võrreldes III kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP IV kvartalis 2,6%.
Lisandväärtuse vähenemine aeglustus enamikul tegevusaladel. Hulgi- ja jaekaubanduses loodud lisandväärtuse vähenemine kiirenes, mida põhjustas endiselt nõrk sisemajanduse nõudlus.
Tööstussektoris loodud lisandväärtuse vähenemine aeglustus -17%-ni (III kvartalis -28%), toetudes olulisel määral välisnõudluse kosumisele.
IV kvartalis jätkus nii töötleva tööstuse kui ka kogumajanduse kaupade ekspordi languse aeglustumine. Et sisemajanduse nõudlus oli nõrk, jätkus töötleva tööstuse kodumaiste tellimuste vähenemine. Töötleva tööstuse müük kodumaisele turule oli jätkuvalt tugevas languses, kuid näitas mõningaid paranemise märke. Samas on olukorra paranemise üks põhjus ka 2008. aasta IV kvartali madalam võrdlusbaas, kui töötleva tööstuse lisandväärtus järsult vähenes.
Seotud lood
Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri
prognoosib III kvartali SKP languseks Eestis 13,5%, Tallink Grupi nõukogu
esimees Toivo Ninnas on veidi positiivsem, pakkudes 12%.
Eesti sisemajanduse kogutoodang kukkus mullu neljandas kvartalis aasta varasemaga võrreldes 11-12 protsenti, teatas rahandusministeerium.
Ma ei arva, et Eesti majanduskasv on ajutine, tõenäoliselt näeme I kvartalis sarnast kasvu nagu IV kvartalis, sõnas Nordea Panga peaökonomist Martti Nyberg.
SEB analüütiku Hardo Pajula sõnul tõstis pank oma sügist majandusprognoosi miinus 0,3 protsendilt kahe protsendini Stockholmi initsiatiivil.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.