• OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,34%5 869,27
  • DOW 30−0,74%43 429,07
  • Nasdaq −2,25%18 677,5
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,62
  • OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,34%5 869,27
  • DOW 30−0,74%43 429,07
  • Nasdaq −2,25%18 677,5
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,62
  • 08.04.10, 11:35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kapitali pagemine seab Kreeka pangad haprasse seisu

Ajaleht Financial Times kirjutas, et Kreeka neli suuremat panka otsivad riigilt abi likviidsusprobleemide lahendamiseks, mille on tinginud märkimisväärne hoiuste väljavõtmine aasta esimese kahe kuu jooksul.
Kreeka rahandusminister George Papakonstantinou ütles eile, et pangad on palunud 2008. aastal pankade toetuseks kokku pandud riikliku abikava kasutamata vahendid käiku lasta. Kokku oli abipaketi suurus 28 miljardit eurot.
Pankade palve kõneleb sellest, et Kreeka võlakriis on hakanud järjest enam mõjutama ka riigi finantssektorit. Aasta esimese kahe kuuga võtsid kreeklased keskpanga andmeil hoiustelt välja 10 miljardit eurot ehk kogumahust umbes 4,5%.
Jõukamad kreeklased on oma raha paigutanud Kreeka pankade tütarettevõtetesse välisriikides eesotsas Luksemburgi ja Küprosega või välispankade tütarettevõtetesse Kreekas.
Kreeka neli suuremat panka – National Bank of Greece, EFG Eurobank, Alpha Bank ja Piraeus Bank – palusid võimalust kasutada 14 miljardi euro ulatuses laenugarantiisid ning juurdepääsu spetsiaalsetele võlakirjadele (mahus 3 miljardit eurot), mida saaks kasutada tagatisena Euroopa Keskpangast laenamiseks.
Kreeka pankade sõltuvus Euroopa Keskpangast on järsult kasvanud, kuna turud on Kreeka riigivõlakirjad laenu tagatisena liiga riskantseks hinnanud.
„Kreeka laenuvõtjatele on turg kinni isegi väga lühiajalisteks repotehinguteks,“ ütles lehele üks Kreeka pankur.
Euroopa Keskpank on jätkuvalt valmis Kreeka valitsuse võlakirjade vastu laenu andma ning summad, mis Kreeka pangad keskpangast on laenanud, kasvasid analüütikute hinnangul esimeses kvartalis 65 miljardile eurole eelnenud kvartali 40 miljardilt eurolt.
Reitinguagentuur Moody’s kärpis läinud nädalal kõigi nelja Kreeka suurpanga reitingut, märkides, et Kreeka majanduse halvenevad väljavaated panevad niigi nõrgenenud finantssektori täiendava surve alla. Kõigi nelja panga kasumid kahanesid mullu 30-40%.

Seotud lood

Uudised
  • 30.03.10, 12:26
ELi abilubadus pole Kreeka riske vähendanud
Läinud nädalal ELi Ülemkogul kinnitatud lubadus, et euroala riigid Kreekale vajadusel laenu annavad, ei ole Kreeka eelarve- ja võlakriisiga seotud riske vähendanud, leiab reitinguagentuur Fitch.
Uudised
  • 07.04.10, 19:55
Usaldamatus Kreeka suhtes kasvab
Riskipreemia, mida investorid nõuavad selle eest, et Saksamaa 10-aastaste tähtajaga võlakirjade asemel Kreeka riigivõlakirjadesse investeerida, kasvas täna suurimaks euro käibeletulekust 1999. aastal.
Uudised
  • 09.04.10, 17:54
Fitch kärpis Kreeka reitingut
Reitinguagentuur Fitch teatas täna, et kärbib Kreeka riigireitingu tasemelt BBB+ tasemele BBB- ning jätab reitinguväljavaate negatiivseks. 
Uudised
  • 31.03.10, 10:13
Usaldamatus Kreeka vastu toob lisaarve
Eelarvekriisi tõttu tuleb Kreekal tänavu emiteeritavate riigivõlakirjade pealt maksta intresse 13 miljardit eurot rohkem kui juhul, kui intressimäärad jäänuks kriisieelsele tasemele, rehkendavad agentuur Bloomberg ja Credit Agricole pank.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 09:00
Turvapartner peab alati käima mitu sammu ees: mis tagab ühe sündmuse õnnestustumise?
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele