Läinud nädalal ELi Ülemkogul kinnitatud lubadus, et euroala riigid Kreekale vajadusel laenu annavad, ei ole Kreeka eelarve- ja võlakriisiga seotud riske vähendanud, leiab reitinguagentuur Fitch.
Kreeka peaminister George Papandreou palus teistelt euroala riikidelt abi eelkõige laenuintresside alandamiseks. Vastu sai ta lubaduse, et vajadusel on euroala riigid valmis Kreekale laenama enam kui poole summast, mis Kreekal võlgade katteks vaja võib minna. Kuid seda mitte soodustingimustel, vaid turuintressiga ning lisaks peavad abistamise heaks kiitma kõik euroala riigid. Ehk siis sisuliselt on Saksamaal, mis oleks suurim abi andja, vetoõigus. Saksamaa avalik arvamus on Kreeka abistamise vastu.
Samuti jätkub nägelemine Kreeka abikavasse Saksamaa nõudel kaasatud IMFi ja ELi vahel. IMFi juht Dominique Strauss-Kahn ütles Bloombergile antud intervjuus, et abilaenu tingimused Kreekale dikteerib IMF nii nagu teistegi riikide puhul, mis fondi abi on küsinud. Algselt IMFi kaasamisele vastu olnud Euroopa Keskpanga juht Jean Claude Trichet ütles aga läinud nädalal, et kuna suurema osa võimalikust abilaenust Kreekale annavad Euroopa riigid, on nende käes ka jäme ots laenu tingimuste otsustamisel. Eurogrupi juht Jean-Claude Juncker tunnistas, et eelistanuks Kreeka abi lahendust ilma IMFita.
„Kiire abi andmise mehhanism on jätkuvalt ebamäärane, seotud poliitiliste tingimustega ning mingeid soodustusi ette ei nähta,“ teatas Fitch eile tehtud avalduses. „Toetusavaldus on oluline, kuid riske see sisuliselt ei vähenda,“ tsiteeris Fitchi avaldust agentuur Bloomberg.
Riskipreemia, mida investorid Kreeka riigi võlakirjadelt nõuavad, on läinud aasta sügisest pea kahekordistunud. Eile müüs Kreeka 5 miljardi euro väärtuses uusi seitsmeaastase tähtajaga võlakirju 6,001%se tulususega. Täna esimesel kauplemispäeval võlakiri odavnes ning intressimäärade vahe Saksamaa samasuguste võlakirjadega kasvas 339 baaspunktile.
Seotud lood
Ajaleht Financial Times kirjutas, et Kreeka neli suuremat panka otsivad riigilt abi likviidsusprobleemide lahendamiseks, mille on tinginud märkimisväärne hoiuste väljavõtmine aasta esimese kahe kuu jooksul.
Riskipreemia, mida investorid nõuavad selle eest, et Saksamaa 10-aastaste tähtajaga võlakirjade asemel Kreeka riigivõlakirjadesse investeerida, kasvas täna suurimaks euro käibeletulekust 1999. aastal.
Eelarvekriisi tõttu tuleb Kreekal tänavu emiteeritavate riigivõlakirjade pealt maksta intresse 13 miljardit eurot rohkem kui juhul, kui intressimäärad jäänuks kriisieelsele tasemele, rehkendavad agentuur Bloomberg ja Credit Agricole pank.
New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini leiab, et Rahvusvahelise Valuutafondi abi Kreekale olnuks puhtam ja selgem lahendus Kreeka abistamiseks kui eile hilisõhtul Euroopa Liidu liidrite tippkohtumisel sündinud kokkulepe, mis näeb ette ka kahepoolsed laenud.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.