Usaldamatus Kreeka vastu toob lisaarve

Tänavu juba emiteeritud võlakirjadelt – kokku on toimunud kolm oksjonit, sh üks sel nädalal – tuleb Kreekal tagasimakse tähtaegade saabumiseni intressideks maksta 7,7 miljardit eurot. Summa olnuks 3,8 miljardit eurot, kui vahe Saksamaa sarnaste võlakirjadega oleks püsinud samal tasemel kui ajavahemikus 2000-2008, kirjutas agentuur Bloomberg.

Kreekal tuleb tänavu veel võlakirju emiteerida ning nende pealt kokku 18,9 miljardit eurot intressideks maksta, rehkendab Bloomberg. Kriisile eelnenud intressimäärade järgi olnuks summa 9,4 miljardit eurot.

Laenamine pole Kreeka jaoks odavamaks läinud ka pärast ELi liidrite tippkohtumist, mis leppis kokku Kreekale võimaliku abi andmise mehhanismis.

Kriitikute sõnul pole abiplaan muud kui silmamoondus – võimalikud abilaenud tuleksid ikkagi turu intressiga ning selgust pole ka selles, kes määrab abilaenu tingimused – IMF või Euroopa Liit. Võimaliku abi andmise peavad riigid otsustama üksmeelselt, mis sisuliselt annab Saksamaale veto.

Sel nädala emiteeris Kreeka seitsmeaastase tähtajaga võlakirju tulususega 6,001%. Eile kerkis tulusus 6,078%le.

Jaanuaris müüdud viieaastase tähtajaga võlakirjadel oli intressimäärade vahe Saksamaa sarnaste võlakirjadega 3,81 protsendipunkti (enne kriisi keskmiselt 0,26). Märtsis emiteeritud kümneaastaste võlakirjade intressimäärade vahe Saksamaaga oli 3,25 protsendipunkti (enne kriisi keskmiselt 0,34 protsendipunkti).