Kreeka abil Merkeli jaoks kõrge poliitiline hind

Saksa valijad on Kreeka abistamise vastu ning 9. mail on lähenemas olulised kohalikud valimised Nordrhein-Westfaleni liidumaal. Arvamusküsitlused näitavad võimukoalitsioonile 45% toetust.

Kui võimukoalitsioon siin kaotab, läheb käest ka enamus Saksamaa parlamendi ülemkojas, millega muutub raskemaks oluliste majanduspoliitiliste eesmärkide seaduseks vormimine. Olgu selleks lubatud 16 miljardi euro suurune maksukärbe või plaanitav ravikindlustussüsteemi reform, et kulud kontrolli alla saada.

Kreekale raha laenamine ajal, mil Saksamaal endal napib vahendeid koolide ja teede remontimiseks, võib valijate rahulolematust veelgi suurendada, leiavad analüütikud.

„Kui Kreeka saab abi enne valimisi, võib Merkel sattuda ebamugavasse debatti, kus valijad küsivad, miks Kreeka jaoks raha on, aga nende jaoks mitte,“ ütles lehele Berlini vaba ülikooli poliitikateadlane Gero Neugebauer.

Pühapäeval teada antud Kreeka abipaketi tingimused tekitasid Saksamaal nurinat, et Merkel on survele järele andnud. Teisipäeval ilmunud juhtkirjas nimetas päevaleht Frankfurter Allgemeine valeks väiteid, et Saksamaa Kreekat ei subsideeri.

Pühapäeval rõhutas Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn, et võimalikul abilaenul puudub toetuselement. Samas antakse Kreekale vajadusel laenu turuintressist soodsama intressiga, 5%ga.

Kreeka kordab, et ei vaja praegu abipaketti, kuhu euroala riigid on valmis panustama 30 miljardit eurot, millele lisanduks veel ca 15 miljardit eurot Rahvusvaheliselt Valuutafondilt. Paljud vaatlejad on siiski seda meelt, et Kreeka üksi eelarvet kärpides ja makse tõstes võlakoorma alt välja ei rabele.

Saksamaa osalus paketis oleks ca 8,4 miljardit eurot – enam kui 100 eurot iga sakslase kohta.

Kreeka abipaketi pärast on Merkelit kritiseerinud opositsioonis olevad Sotsiaaldemokraadid, Saksamaa maksumaksjate ühing, mitmed juhtivad majanduseksperdid ning meediaväljaanded.

Täna kirjutas ajaleht Rheinische Post, et grupp Saksa professoreid on otsustanud Kreeka abistamise Saksamaa konstitutsioonikohtus vaidlustada, et blokeerida ELi abilaenud Kreekale.

Laenud on vastuolus ELi Maastrichti lepinguga ning kujutaks endast illegaalset toetust, ütles lehele üks professoritest Joachim Starbatty. Starbatty sõnul tuleks Kreekal vabatahtlikult euroliidust lahkuda, vahendas Bloomberg.