Euroopa Komisjon nimetas täna spekulatsioonideks Saksa meedias ilmunud väiteid, et Euroopa Liidu abipakett võlgadega hädas Kreekale võib paisuda kolme aasta peale kokku kuni 90 miljardile eurole, vahendas agentuur Bloomberg.
Euroala rahandusministrid otsustasid läinud pühapäeva kriisikohtumisel, et vajadusel saab Kreeka euroala riikidelt tänavu laenata kuni 30 miljardit eurot. Abipaketis osalevad kõik euroala riigid, sealhulgas ise võlgade ja defitsiitidega maadlevad Iirimaa ja Hispaania.
Lisaks on Kreekat valmis toetama IMF ligi 15 miljardi euroga.
Kokkulepe on koostatud kolme aasta peale, kuid võimaliku abi suurus 2011. ja 2012. aastal on alles lahtine. Neil aastatel on tõenäoliselt euroala liige juba ka Eesti.
Saksa Handelsblatt kirjutas täna, et kogu euroala riikide abipakett Kreekale võib küündida 90 miljardile eurole, viidates oma allikatele Euroopa Komisjonis, keda nimepidi ei nimetatud. Leht tsiteeris ka Saksamaa valitsusametnikku, kelle sõnul võib abi suurus kokku „olla vähemalt kaks korda nii suur“ kui praeguseks nimetatud summad.
„2011. ja 2012. aasta kohta pole veel summasid lukku löödud ning artiklis nimetatud numbrid on pelgalt spekulatsioon,“ ütles komisjoni pressiesindaja Amadeu Altafaj Bloombergile.
Kreeka valitsus, mis kärbib eelarvekulusid ja tõstab makse, et euroala suurim defitsiit kontrolli alla saada, loodab jätkuvalt ilma euroala ja IMFi abita hakkama saada. Eesmärk on kärpida defitsiit tänavu 8,7%le läinud aasta 12,7 protsendilt SKPst.
Seotud lood
Täna telesilla vahendusel toimunud kriisikohtumisel täpsustasid euroala rahandusministrid Kreeka võimaliku abilaenu tingimused.
Kreeka alustab täna IMFi ja Euroopa Liidu esindajatega läbirääkimisi 45 miljardi euro suuruse abilaenu tingimuste üle, kuid mitmete analüütikute hinnangul on see vaid ajutine lahendus.
Euroopa pühapäeval avalikustatud abilubadus Kreekale on finantsturud selleks korraks jälle maha rahustanud, kuid Saksamaa kantsleri Angela Merkeli jaoks läheb kodune poliitiline kliima järjest palavamaks, kirjutas Wall Street Journal.
Kreeka astus neljapäeval sammu päästeplaani käivitamisele lähemale, taotledes Euroopa Liidult ja IMFilt abikõneluste alustamist – selleks sundis Kreekat laenuraha jätkuv kallinemine ning euro nõrgenemine.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.