Täna telesilla vahendusel toimunud kriisikohtumisel täpsustasid euroala rahandusministrid Kreeka võimaliku abilaenu tingimused.
Sellele lisandub IMFi panus, mille suurust Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn täna veel nimetada ei tahtnud.
„IMF räägib enda eest ise,“ ütles Rehn rahandusministrite kohtumise järel toimunud pressikonverentsil.
Tõenäolise intressimäärana euroala riikide poolt Kreekale antavatele (kolmeaastase tähtajaga) laenudele nimetas Rehn 5%, mis on arvutatud IMFi valemeid aluseks võttes.
Rehn kinnitas, et sellises intressitasemes ei sisaldu toetuse elementi, ehkki intressimäär on oluliselt madalam kui see, mida turud praegu Kreekale laenamise eest nõuavad.
IMFi osaluse intressimäära otsustab IMF, kuid üsna kindlasti on see euroala riikide nõutud hinnatasemest oluliselt madalam.
Kreekale antavast abist moodustaks 2/3 euroala riikide osa ning 1/3 IMFi osa, kinnitas Rehn.
Abiprogrammis Kreekale osalevad kõik euroala riigid. Võimaliku abi osas järgnevatel aastatel otsustatakse edaspidi.
Olli Rehn ning eurogrupi juht Jean-Claude Juncker rõhutasid, et täna otsustati ära vaid Kreeka abistamise mehhanismi detailid, mitte abikava käivitamine. "See on see selgus, mida turud on meilt oodanud," ütles Juncker.
Abikava käivitatakse alles siis, kui Kreeka esitab vastava taotluse. Kuid ka siis mitte automaatselt – abi andmisele peab eelnema euroala riikide üksmeelne otsus.
Seotud lood
Kreeka keskpanga juht George Provopoulos avaldas täna taas lootust, et ELi ja IMFi ühine abipakett aitab turgudel usalduse Kreeka vastu taastada ning ka tänane võlakirjaoksjon õnnestus – samas kõlab üha enam hääli, et Kreeka võlgade restruktureerimisest ühel või teisel moel pole pääsu.
Euroopa Komisjon nimetas täna spekulatsioonideks Saksa meedias ilmunud väiteid, et Euroopa Liidu abipakett võlgadega hädas Kreekale võib paisuda kolme aasta peale kokku kuni 90 miljardile eurole, vahendas agentuur Bloomberg.
Euroopa pühapäeval avalikustatud abilubadus Kreekale on finantsturud selleks korraks jälle maha rahustanud, kuid Saksamaa kantsleri Angela Merkeli jaoks läheb kodune poliitiline kliima järjest palavamaks, kirjutas Wall Street Journal.
Prantsusmaa rahandusminister Christine Lagarde esitas täna valitsusele eelnõu riigi 2010. aasta eelarveseaduse täiendamiseks, mis näeb ette võimaluse laenata Kreekale tänavu kuni 6,3 miljardit eurot.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.