Kreeka võlakirjade hind langes ning tulusus, mida investorid nõuavad, kerkis täna kõrgeimale tasemele 1998. aastast, samal ajal kui Islandi vulkaani tuhapilve tõttu lükkus edasi Euroopa Keskpanga ja IMFi esindajate saabumine Ateenasse.
Plaan oli alustada täna kõnelusi 45 miljardi euro suuruse abipaketi üle Kreekale, mida rahastaksid IMF ja euroala riigid. Nüüd lükkus kõneluste algus 21. aprillile, vahendas agentuur Bloomberg.
Portugali, Iirimaa ja Hispaania võlakirjade hind oli täna samuti languses.
Kuni kokkulepet ei ole, turg lahendusse ei usu, ütles Monument Securities Ltd strateeg Marc Ostwald.
Kreeka kaheaastaste võlakirjade tulusus kerkis täna 59 baaspunkti võrra, 7,49%-le, kümneaastaste võlakirjade tulusus kerkis 29 baaspunkti võrra 7,74%-le. Viimane on suurim vahe Saksa riigi kümneaastaste võlakirjadega 2008. aasta oktoobrist.
Kreeka võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise hind (CDS) kerkis rekordilisele 472 baaspunkti tasemele.
Seotud lood
Kreeka alustab täna IMFi ja Euroopa Liidu esindajatega läbirääkimisi 45 miljardi euro suuruse abilaenu tingimuste üle, kuid mitmete analüütikute hinnangul on see vaid ajutine lahendus.
Kreeka astus neljapäeval sammu päästeplaani käivitamisele lähemale, taotledes Euroopa Liidult ja IMFilt abikõneluste alustamist – selleks sundis Kreekat laenuraha jätkuv kallinemine ning euro nõrgenemine.
Kreekale lubatud 45 miljardi euro asemel võib riigi tegelik abivajadus küündida kuni 80 miljardile eurole, ütles Saksamaa keskpanga juht Axel Weber eile Saksamaa parlamendisaadikutele.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.