Kreeka vajab võlgade restruktureerimist

"Aeg on täpsustada abinõud 2011. ja 2012. aastaks, et saaks paika ambitsioonikas strukturaalsete reformide kava," ütles eile Euroopa Komisjoni pressiesindaja Amadeu Altafaj. Kokku võivad kõnelused kesta kaks-kolm nädalat.

Seni pole investoreid rahustanud ei Kreeka valitsuse maksukärped ega ELi abilubadused Kreekale - Kreeka kümneaastastelt võlakirjadelt nõudsid investorid eile tootlust 7,86% ning Kreeka võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise hind (CDS) kerkis esmaspäeval 472 baaspunktile. Kreeka riigi maksejõuetus on seega tõenäolisem kui Iraagil.

Raha hind Kreekale tõusebEile müüs Kreeka kolmekuulisi võlakirju, mille tootluseks kujunes 3,65%. Jaanuariga võrreldes on sarnaste võlakirjade tootlus enam kui kaks korda kasvanud. 1,95 miljardi euro suurune emissioon märgiti 4,61 korda üle.

"Minu hinnang on, et intressimäärad tõusevad veelgi ning et Kreeka majandus jääb ka järgmisel aastal langusesse. See tähendab, et raha on rohkem vaja," ütles agentuurile Bloomberg IHS Global Insighti peaökonomist Nariman Behravesh.

Nii nagu ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau on ka Behravesh seda meelt, et abipakett Kreekale on vaid ajutine lahendus ning et ühel või teisel moel tuleb Kreekal oma võlad restruktureerida. "Parim stsenaarium oleks kontrollitud restruktureerimine - ettevaatlikult läbi viidud ja läbi räägitud lahendus - mitte olukord, kus Kreeka ütleb, et "me ei maksa oma võlgu"," ütles Behravesh. See on oluline, et kriis ei laieneks teistele euroala riikidele.

Armutu aritmeetika

Kreeka võlakoorem on 125% SKPst. Järgmisel viiel aastal vajab Kreeka võlgade teenindamiseks 50 miljardit eurot aastas ehk kokku 250 miljardit (100% SKPst). Majanduslangus ja deflatsioon teeb võlgade kontrolli alla saamise ülimalt keeruliseks.