- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,33%270,76
- OMX Riga−0,48%881,75
- OMX Tallinn0,53%1 739,37
- OMX Vilnius−0,04%1 043,95
- S&P 500−1,4%5 865,83
- DOW 30−0,9%43 358,38
- Nasdaq −2,24%18 679,74
- FTSE 100−0,09%8 063,61
- Nikkei 2250,28%38 642,91
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%105,56
- OMX Baltic0,33%270,76
- OMX Riga−0,48%881,75
- OMX Tallinn0,53%1 739,37
- OMX Vilnius−0,04%1 043,95
- S&P 500−1,4%5 865,83
- DOW 30−0,9%43 358,38
- Nasdaq −2,24%18 679,74
- FTSE 100−0,09%8 063,61
- Nikkei 2250,28%38 642,91
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%105,56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreeka vajab võlgade restruktureerimist
"Aeg on täpsustada abinõud 2011. ja 2012. aastaks, et saaks paika ambitsioonikas strukturaalsete reformide kava," ütles eile Euroopa Komisjoni pressiesindaja Amadeu Altafaj. Kokku võivad kõnelused kesta kaks-kolm nädalat.
Seni pole investoreid rahustanud ei Kreeka valitsuse maksukärped ega ELi abilubadused Kreekale - Kreeka kümneaastastelt võlakirjadelt nõudsid investorid eile tootlust 7,86% ning Kreeka võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise hind (CDS) kerkis esmaspäeval 472 baaspunktile. Kreeka riigi maksejõuetus on seega tõenäolisem kui Iraagil.
Raha hind Kreekale tõusebEile müüs Kreeka kolmekuulisi võlakirju, mille tootluseks kujunes 3,65%. Jaanuariga võrreldes on sarnaste võlakirjade tootlus enam kui kaks korda kasvanud. 1,95 miljardi euro suurune emissioon märgiti 4,61 korda üle.
"Minu hinnang on, et intressimäärad tõusevad veelgi ning et Kreeka majandus jääb ka järgmisel aastal langusesse. See tähendab, et raha on rohkem vaja," ütles agentuurile Bloomberg IHS Global Insighti peaökonomist Nariman Behravesh.
Nii nagu ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau on ka Behravesh seda meelt, et abipakett Kreekale on vaid ajutine lahendus ning et ühel või teisel moel tuleb Kreekal oma võlad restruktureerida. "Parim stsenaarium oleks kontrollitud restruktureerimine - ettevaatlikult läbi viidud ja läbi räägitud lahendus - mitte olukord, kus Kreeka ütleb, et "me ei maksa oma võlgu"," ütles Behravesh. See on oluline, et kriis ei laieneks teistele euroala riikidele.
Armutu aritmeetika
Kreeka võlakoorem on 125% SKPst. Järgmisel viiel aastal vajab Kreeka võlgade teenindamiseks 50 miljardit eurot aastas ehk kokku 250 miljardit (100% SKPst). Majanduslangus ja deflatsioon teeb võlgade kontrolli alla saamise ülimalt keeruliseks.
Seotud lood
Kreeka keskpanga juht George Provopoulos avaldas täna taas lootust, et ELi ja IMFi ühine abipakett aitab turgudel usalduse Kreeka vastu taastada ning ka tänane võlakirjaoksjon õnnestus – samas kõlab üha enam hääli, et Kreeka võlgade restruktureerimisest ühel või teisel moel pole pääsu.
Kreekale lubatud 45 miljardi euro asemel võib riigi tegelik abivajadus küündida kuni 80 miljardile eurole, ütles Saksamaa keskpanga juht Axel Weber eile Saksamaa parlamendisaadikutele.
Kreeka astus neljapäeval sammu päästeplaani käivitamisele lähemale, taotledes Euroopa Liidult ja IMFilt abikõneluste alustamist – selleks sundis Kreekat laenuraha jätkuv kallinemine ning euro nõrgenemine.
Euroopa Komisjon nimetas täna spekulatsioonideks Saksa meedias ilmunud väiteid, et Euroopa Liidu abipakett võlgadega hädas Kreekale võib paisuda kolme aasta peale kokku kuni 90 miljardile eurole, vahendas agentuur Bloomberg.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.
Oleg Gross: riik võiks meid vähem segada
Oleg Gross: riik võiks meid vähem segada
Äripäeva TOPid
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Lisatud Läänemaa ettevõtete TOP
72 akadeemilist tundi, millest 32 ak/h auditoorne õpe ja 40 ak/h iseseisev e-õpe
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Enimloetud
6
Viimased uudised
Oleg Gross: riik võiks meid vähem segada
Tagasi Äripäeva esilehele
