• OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,54%5 857,72
  • DOW 30−0,85%43 379,1
  • Nasdaq −2,52%18 625,23
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,53
  • OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,54%5 857,72
  • DOW 30−0,85%43 379,1
  • Nasdaq −2,52%18 625,23
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,53
  • 15.04.10, 23:02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kreeka taotleb kõnelusi IMFi ja ELiga

Kreeka astus neljapäeval sammu päästeplaani käivitamisele lähemale, taotledes Euroopa Liidult ja IMFilt abikõneluste alustamist – selleks sundis Kreekat laenuraha jätkuv kallinemine ning euro nõrgenemine.
IMF ja Euroopa Komisjon teatasid, et läkitavad esmaspäeval Ateenasse oma esindajad. Enne seda said nad Kreeka rahandusministrilt kirja, milles paluti kõneluste alustamist Euroopa Komisjoni, IMFi ja Euroopa Keskpanga vahel, vahendas Wall Street Journal.
Pühapäeval euroala rahandusministrite vahel kokku lepitud Kreeka abipaketi üksikasjad suutsid turge rahustada vaid paariks päevaks. Laenuraha hind kallines taas, kui turud hindasid abipaketi käivitamise protseduuri vaevaliseks ning Kreeka väljavaated võlaga toime tulla nigelaks.
Neljapäeval nõudsid turud Kreeka 10aastastelt võlakirjadelt Saksamaaga võrreldes 4,20 protsendipunkti võrra kõrgemat intressi.
Kreeka rahandusministri kiri aitas intressimäärasid taas mõnevõrra alandada.
Järgmise pooleteise kuu jooksul tuleb Kreekal tagasi maksta või refinantseerida laene 20 miljardi euro ulatuses. Aprillikuu kohustuste täitmiseks on Kreekal raha olemas, kuid maikuuks on Kreekal vaja laenata 8,5 miljardit eurot.
Kreeka on lootnud osa rahast laenata USAst, kuid nõudlus Kreeka võlakirjade järgi on leige. Ka Aasia ei olnud huvitatud Kreekale raha laenamisest.
Kui Kreeka enam rahaturgudelt laenu ei saa, on appi lubanud tulla euroala riigid. Kokku lubatakse Kreekale 30 miljardit eurot, millele IMF on valmis lisama kuni 15 miljardit eurot. Kolmeks aastaks laenatud 10 miljardi euro suurusel laenul on IMFi intressimäär 2,7%, Euroopa riigid nõuavad intressimääraks 5%.
Euroala abi peavad kinnitama kõik ülejäänud 15 euroala riiki. Kõige keerulisem on see Saksamaal, kus valitsus on lubanud abilaenu parlamendis hääletusele panna ning kus Kreeka abistamine on lubatud vaidlustada konstitutsioonikohtus.

Seotud lood

Uudised
  • 11.04.10, 18:07
Kreekale 30 miljardit
Täna telesilla vahendusel toimunud kriisikohtumisel täpsustasid euroala rahandusministrid Kreeka võimaliku abilaenu tingimused.
Uudised
  • 21.04.10, 07:22
Kreeka vajab võlgade restruktureerimist
Kreeka alustab täna IMFi ja Euroopa Liidu esindajatega läbirääkimisi 45 miljardi euro suuruse abilaenu tingimuste üle, kuid mitmete analüütikute hinnangul on see vaid ajutine lahendus.
Uudised
  • 19.04.10, 13:40
Tuhapilv viivitab abi Kreekale, riskihinded rekordtasemel
Kreeka võlakirjade hind langes ning tulusus, mida investorid nõuavad, kerkis täna kõrgeimale tasemele 1998. aastast, samal ajal kui Islandi vulkaani tuhapilve tõttu lükkus edasi Euroopa Keskpanga ja IMFi esindajate saabumine Ateenasse.
Uudised
  • 14.04.10, 13:01
EL tõrjub spekulatsioone Kreeka abi suurusest
Euroopa Komisjon nimetas täna spekulatsioonideks Saksa meedias ilmunud väiteid, et Euroopa Liidu abipakett võlgadega hädas Kreekale võib paisuda kolme aasta peale kokku kuni 90 miljardile eurole, vahendas agentuur Bloomberg.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 15:04
Hooletu tuletöö võib kaasa tuua kopsaka rahatrahvi – hullemal juhul võib see hävitada vara
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele