Kreeka taotleb kõnelusi IMFi ja ELiga

IMF ja Euroopa Komisjon teatasid, et läkitavad esmaspäeval Ateenasse oma esindajad. Enne seda said nad Kreeka rahandusministrilt kirja, milles paluti kõneluste alustamist Euroopa Komisjoni, IMFi ja Euroopa Keskpanga vahel, vahendas Wall Street Journal.

Pühapäeval euroala rahandusministrite vahel kokku lepitud Kreeka abipaketi üksikasjad suutsid turge rahustada vaid paariks päevaks. Laenuraha hind kallines taas, kui turud hindasid abipaketi käivitamise protseduuri vaevaliseks ning Kreeka väljavaated võlaga toime tulla nigelaks.

Neljapäeval nõudsid turud Kreeka 10aastastelt võlakirjadelt Saksamaaga võrreldes 4,20 protsendipunkti võrra kõrgemat intressi.

Kreeka rahandusministri kiri aitas intressimäärasid taas mõnevõrra alandada.

Järgmise pooleteise kuu jooksul tuleb Kreekal tagasi maksta või refinantseerida laene 20 miljardi euro ulatuses. Aprillikuu kohustuste täitmiseks on Kreekal raha olemas, kuid maikuuks on Kreekal vaja laenata 8,5 miljardit eurot.

Kreeka on lootnud osa rahast laenata USAst, kuid nõudlus Kreeka võlakirjade järgi on leige. Ka Aasia ei olnud huvitatud Kreekale raha laenamisest.

Kui Kreeka enam rahaturgudelt laenu ei saa, on appi lubanud tulla euroala riigid. Kokku lubatakse Kreekale 30 miljardit eurot, millele IMF on valmis lisama kuni 15 miljardit eurot. Kolmeks aastaks laenatud 10 miljardi euro suurusel laenul on IMFi intressimäär 2,7%, Euroopa riigid nõuavad intressimääraks 5%.

Euroala abi peavad kinnitama kõik ülejäänud 15 euroala riiki. Kõige keerulisem on see Saksamaal, kus valitsus on lubanud abilaenu parlamendis hääletusele panna ning kus Kreeka abistamine on lubatud vaidlustada konstitutsioonikohtus.