Kreeka võib võlgadega ka hätta jääda

ELi ja IMFi abipaketi käivitamine annaks sellisel juhul lihtsalt aega restruktureerimise tingimustes kokkuleppele jõuda.

„Väga oluline on, et see tugimehhanism on olemas,“ ütles Provopoulos täna. Euroala riikide ja IMFi abipaketi käikulaskmine – kui selleks peaks vajadus tekkima – aitab usalduse taastada, tsiteeris agentuur Bloomberg.

Varasemad lootused, et esmalt üksnes ELi abilubadusest Kreekale ja seejärel täpselt teada antud detailidest turgude rahustamiseks piisab, on üksteise järel tühjaks osutunud. Turud annavad endale aru, et nii abipaketiga kui ilma on Kreeka sisuliselt pankrotis, kirjutas sel nädalal ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau.

Kreeka riskihinded löövad taas rekordeid. Kreeka võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise hind (CDS) kerkis eile juba 472 baaspunktile, hinnates Kreeka maksejõuetuse tõenäolisemaks kui Iraagil. Kreeka kümneaastastelt võlakirjadelt nõudsid investorid täna tulusust 7,86%.

Münchau põhjendab oma pessimismi lihtsa rehkendusega. Kreeka võlakoorem on 125% SKPst. Järgmisel viiel aastal vajab Kreeka võlgade tagasimaksmiseks, refinantseerimiseks ja intresside tasumiseks 50 miljardit eurot. See teeb kokku 250 miljardit eurot ehk 100% SKPst.

Jõupingutused Kreeka eelarvedefitsiidi kontrolli alla saamiseks ehk teisisõnu kärped ja maksutõusud süvendavad majanduse langust ja deflatsiooni. Tagajärjeks on, et Kreeka võlataseme suhe SKPsse ähvardab aastaks 2014 kerkida juba 150%le SKPst.

Kreeka peab leidma viisi, kuidas võlakoorma kasvu pidurdada. Selleks on vaja nii mitme aasta plaani defitsiidi vähendamiseks kui strukturaalseid reforme majanduse potentsiaalse kasvu kiirendamiseks. Seni on Kreeka valitsus esitanud vaid ühe aasta plaani mullu 13%le kasvanud eelarvedefitsiidi kärpimiseks 8,5%le SKPst.

Münchau on veendunud, et pikemas perspektiivis tuleb Kreekal oma võlad ühel või teisel moel restruktureerida. Restruktureerimine on samuti üks võlgadega jänni jäämise viis, kuid vähemalt lepivad osapooled siin omavahel kokku. See võib tähendada nii lahendust, kus investorid lepivad väiksema võlasumma tagasimaksmisega, kui lühemaajaliste võlakohustuste muutmist pikaajalisteks kohustusteks. Halvim lahendus oleks riigi pankrot nagu Argentinas.

Financial Times kirjutas eile, et ilmselt võtab IMF Kreeka valitsusametnikega jutuks ka võlgade restruktureerimise, kui homme algavad läbirääkimised Kreeka abipaketi üle. Kreeka ametnikud on seni võlgadega hätta jäämist nimetanud pigem teoreetiliseks võimaluseks.

High Frequency Economics peaökonomist Carl Weinberg leiab, et Kreeka võiks oma võlad restruktureerida nagu Mehhiko 80nendatel aastatel, et oodatav võlgade teenindamiskulude järsk kasv pikema aja peale ära jaotada. Selline lahendus säästaks Kreekale järgmise 5,5 aasta jooksul 150 miljardit eurot ega sunniks võlausaldajaid leppima laenu põhiosa väiksema tagasimaksega. 

Lähiajal siiski taolisi uudiseid oodata ei ole. „Ma ei pea restruktureerimist vähemalt sel aastal tõenäoliseks,“ ütles HSBC Holdings analüüsiosakonna juht Steven Major. Ka Münchau on sama meelt. „Kreeka jääb hätta, kuid mitte veel sel aastal,“ kirjutas ta ühes oma hiljutises teemat käsitlenud arvamusloos.

Täna müüs Kreeka taas võlakirju ja seda madalama intressimääraga kui analüütikud prognoosisid. Kolmekuuliste võlakirjade tootluseks kujunes 3,65%, samas kui HSBC Steven Major oli võlakirjade müügiintressiks prognoosinud 4,5%. 1,95 miljardi euro suurune emissioon märgiti 4,61 korda üle.