Kreeka taustal mõjub Eesti eurokõlbulikkus eriti tugeva ja väärtusliku signaalina meie arenguvõimekuse kohta, kirjutas Riigikogu liige Andres Herkel oma ajaveebis.
Järgneb IRLi kuuluva Andres Herkeli kommentaar:
Kuigi Eurovisioonis pole Eesti viimasel ajal maksimumpunkte kogunud on eurotsooni maksimumpunktid praegu palju väärtuslikumad.
Tõsi, Kreeka sündmused teevad meid põhjendatult ärevaks ja külvavad skepsist ka teiste Lõuna-Euroopa euroala riikide suhtes. Samas aga pole halba ilma heata. Just Kreeka taustal mõjub Eesti eurokõlbulikkus eriti tugeva ja väärtusliku signaalina meie arenguvõimekuse kohta. Seda vajame viimaste aastate languse taustal enam kui midagi muud.
Peale selle on Eesti eurokõlbulikkus julgustav signaal ka Lätile ja Leedule ning tegelikult kogu Läänemere regioonile. See signaal jääb tugevaks isegi juhul, kui mingi poliitilise otsuse ajel peaks Eesti teele veel ootamatuid ja meist sõltumatuid takistusi tekkima. Mis on aga väga vähetõenäoline sellepärast, et Eesti head uudist vajab praegu ka eurotsoon tervikuna.
Meie aga ei tohi eurotsooni jõudes korrata vanu vigu. Minu meelest sündisid Eesti poliitika suurimad vead vahetult pärast Euroopa Liidu ja NATO liikmesuse saavutamist. Siis oli hetkeks meri põlvini. Just siis mindi kaasa kasvubuumi ja ülekulutamisega, mille tagajärgi oleme viimastel aastatel raske pingutusega likvideerinud.
Euro puhul tuleb kindlalt mõista, et see on vahend, mitte eesmärk. Käegakatsutavad eesmärgid on tööpuuduse leevendamine, järelkasv ja hariduse konkurentsivõime tagamine. Ent maailm, kus ebademokraatia moskoviitide kaudu peale tungib, sunnib rääkima veel olulisematest eesmärkidest. Need on julgeolek ja demokraatliku rahvusriigi hoidmine.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Hirmutamisega kestlikuks ei innusta