Eesti tellis OECD-lt avaliku sektori röntgeni

Vastust ootab Eesti eelkõige kolmele küsimusele, ütles Riigikantselei strateegiadirektor Keit Kasemets. Kuidas muuta riigi valitsemine kesktasandil paindlikumaks (muuhulgas tähendab see võimet ressursse kiiresti ja paindlikult ümber suunata), kuidas parandada strateegilist ja operatiivset planeerimist (siia alla käib ka koostöö kesk- ja kohaliku tasandi vahel) ning kuidas tagada elanikele juurdepääs avaliku sektori teenustele vastavalt nende vajadustele, mitte vastavalt ametivõimude äranägemisele.

Uuringu maksumus on viis miljonit krooni, millest lõviosa tuleb Kasemetsa sõnul  Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Esimesi tulemusi on oodata septembris, mil valmib dokumendi esimene tööversioon. Raporti aluseks on Eestis läbi viidud intervjuude analüüs, mis ühitatakse OECD riikide kogemustega. Lõplik raport OECD soovitustega valmib tuleva aasta jaanuaris. Põhjalikumalt analüüsib raport Eesti põhi- ja keskhariduse korraldust ning sotsiaalteenuseid.

Äsja sai OECD-l taoline uuring valmis Soome kohta. Soome rahandusministeeriumi riigihalduse asekantsleri Juhani Turuneni sõnul on Soomel kindel plaan OECD soovitusi kuulda võtta ning need tuleva aasta aprillis toimuvate parlamendivalimiste eel aruteludesse ja riiklike arengukavade koostamisse kaasata.

"Strateegiline valvelolek, mis võimaldab ennetavalt reageerida, see on kiiresti muutuvas maailmas esmatähtis," ütles Turunen.

Soome puhul on Turuneni sõnul avaliku sektori probleemideks näiteks jäigalt jaotatud ressursid, mida on keeruline ümber paigutada vastavalt riigi tasemel muutunud prioriteetidele, ning olukord, kus iga asutus ajab kitsalt oma rida, nägemata tervikut. OECD soovitab riigil oluliselt tugevdada ka analüüsipotentsiaali, et muutused kiiresti ära tunda ja kohe reageerida.

Küsimusele, kuivõrd on OECD analüüs seotud Eesti haldusreformi teemaga, vastas Kasemets, et otseselt ei ole. Kui, siis niipalju, et otsib vastust küsimusele, kuidas tagada elanikele teenuste parim kättesaadavus. See ei pea tingimata tähendama omavalitsuste piiride muutust, vaid võib laheneda ka omavalitsuste parema koostööga jäätmekäitluse, transpordi ja muude probleemide lahendamisel, ütles Kasemets.