Politsei ei tuvastanud töötukassa meenehankes kuritegu

Põhja Ringkonnaprokuratuurist öeldi, et kriminaalmenetlus lõpetati 11. juunil.

„Kuna nimetatud hangete puhul võivad esineda väärteo tunnused, edastati materjalid riigihangete ametile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks,“ öeldi prokuratuurist.

Riigihangete ameti järelevalve talituse juhataja Aleksander Bakirovi sõnul pole veel amet väärteomenetluse algatamise kohta otsust langetanud. Materjalid prokuratuurist sai amet üleeile. „Me pole veel väärteomenetluse algatamise suhtes otsust teinud,“ ütles Bakirov. „Väga võimalik, et väärteomenetlus algatatakse konkreetse ametniku suhtes, sest riigihanke tegemisel oli rikutud mitmeid protseduurireegleid,“ lisas ta.

Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu sõnul kinnitas kriminaalmenetluse lõpetamine, et töötukassa on järginud seadusi. „Hetkel oleme tõenäoliselt kõige põhjalikumalt läbi uuritud riigihangete süsteemiga asutus Eestis ning kuigi oleme alati kõiges seadusi järginud, on hea leida sõltumatut kinnitust, et nii see on,“ ütles ta.

„Meie hangete läbiviimist on hinnanud riigihangete amet, konsultatsioonifirma KPMG viis läbi vastavusauditi ning Põhja Ringkonnaprokuratuur viis läbi uurimise. Samas saime nende tööde käigus ka mitmed väärtuslikud ettepanekud, kuidas hangete protsessi paremini läbi viia ning need on juba täna kasutusel,“ lisas Vanatalu.

Põhja ringkonnaprokuratuur alustas selle aasta veebruaris töötukassa hanke uurimiseks kriminaalmenetluse karistusseadustiku paragrahv 300 alusel, mis käsitleb riigihangete teostamise nõuete rikkumist. Menetluse alustamise ajendiks oli kontrollakt, mille riigihangete amet saatis prokuratuurile.

Riigihangete amet leidis, et töötukassa kohtles pakkujaid ebavõrdselt ja ebaobjektiivselt, andes põhjendamatuid eeliseid Paaveli naise vennale kuulunud firmale AD Mad. Riigihangete amet tegi järelduse, et kui töötukassa oleks kõiki pakkumisi õiglaselt ja seaduslikult hinnanud, poleks AD Mad helkurihanget võitnud.

Ühtlasi leidis riigihangete amet, et töötukassa rikkus riigihangete seadust, mis ütleb, et hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning tagama parima hinna ja kvaliteedi suhte.