Mul pole olnud põhjust Tõnis Haaveli Eesti Raudtee nõukogu juhiks määramise otsust üle vaadata, sest tööga seoses pole mul talle etteheiteid, ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
"Etteheiteid ei ole mul ka finantsinspektsiooni nõukogu esimehena finantsinspektsiooni poolt. Tema ärilisi suhteid Eestis mõjukate isikutega või vaidlusi on mul raske kommenteerida. Tõnis Haaveli volitused Eesti Raudtee nõukogu esimehena lõppevad mõne kuu pärast ja tema enda soov on nõukogus mitte jätkata, nii ka läheb,“ märkis Ligi Reformierakonna pressiesindaja poolt saadetud pressiteates. Tõnis Haavel toetas 2007. aasta riigikogu valimiste eel Reformierakonda 150 000 krooniga.
Äripäev kirjutas täna, et ehkki investeerimiskelmuse kahtlustusega prokuratuuri uurimise all olevat investeerimispanga Gild asutajat Tõnis Haavelit ei usalda enam sajad jõukad investorid ja Swedbank, on Haavel endiselt Eesti Raudtee nõukogu esimees.
Seotud lood
Kirjutasin eelmisel nädalal Urmas Sõõrumaast, kel õnnestus poliitikud enda pilli järgi tantsima panna. Tõenäoliselt on põhjuseks raha, mis Sõõrumaa taskust voolas erakondade kassasse. Ta pole aga loomulikult ainus.
Investeerimiskelmuse kahtlustusega prokuratuuri uurimise all olevat investeerimispanga Gild asutajat Tõnis Haavelit ei usalda enam sajad jõukad investorid ja Swedbank. Miks usaldab teda Eesti riik?
Probleemi tõstatus on õigustatud ja sellele peaks vastama rahandusminister, kes ta ametisse nimetas, vastas majandusminister Juhan Parts küsimusele, kas ta usaldab Eesti Raudtee nõukogu esimeest Tõnis Haavelit.
"Riske on algusest peale kontrollinud ja võtnud suurinvestorid ise. Seega ma arvan, et vastutama peavad nemad ise ja ka kõik juhatuse liikmed vastavalt seadustele," ütles investeerimiskelmuses kahtlustatav Gildi ekspartner Tõnis Haavel.
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.