MKM: riigikontroll liialdab ettevõtlustoetuste järeldustega

Terava kriitika kõrval pole riigikontroll suutnud välja pakkuda ühtegi teostatavat lahendust, kuidas võiks olukorda parendada. Samuti pole pööratud tähelepanu ühele põhiküsimusele – kuidas jätkata pärast toetuste lõppu 2013. aastal.

Tänavu teises kvartalis kasvas Eesti ettevõtete eksport väga tugevalt ja tõus oli üsna ühtlane kõigis sektorites. Samuti näitab statistika, et tootlikkus Eesti ettevõtetes on suurenenud. Kui eelmisel aastal oli alustavate ettevõtete hulk läbi aegade suurim, siis ei saa väita, et  riik pidurdab ettevõtlust.

Debatt toetuste jagamise kohta on teretulnud ning riigikontrolli märkused üleliigse bürokraatia kohta on õigustatud. Samas soovitab riigikontroll just bürokraatia olulist suurendamist majandusministeeriumis ja sellega ei saa nõustuda.

„Me võime tuua sadu näiteid, kuidas ettevõtlusabi on tugevalt kasvatanud ettevõtete eksporti ja suurendanud tootlikkust. Ja mis kõige olulisem – me oleme aidanud Eesti ettevõtjaid ja juurde on loodud tuhandeid kõrge lisandväärtusega töökohti,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Riigikontroll ei ole arvestanud, et ettevõtteid mõjutavad lisaks toetustele ka arvukad muud tegurid ning seda eriti äärmuslikes majandusbuumi- ja kriisi tingimustes. Ettevõtete tootlikkuse ja hõive areng ei tule ju üksnes ettevõtlustoetustest, mis kogusummas moodustasid kuue aastaga 7,4 miljardit krooni. Võrdlusena - ettevõtete investeeringud põhivarasse on aastail 2004-09 olnud keskmiselt üle 40 miljardi krooni aastas. 

Toetuste mõjusid on riigikontroll otsinud liiga vähestest näitajatest. Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse on alates 2004. aastast kasvanud keskmiselt 30 protsenti aastas, mis on euroliidu arvestuses väga kiire tempo. Samal ajavahemikul on teadus- ja arendustegevusse investeerivate ettevõtete arv kasvanud 44 protsenti ning innovatiivsete ettevõtete osatähtsus on tõusnud 48-lt protsendilt 56-ni. Eksportivate ettevõtete arv on aastail 2004-2009  kasvanud 30% ehk ligi 2000 ettevõtte võrra.

MKM ei nõustu kriitikaga, et riigil puudub terviklik ja läbimõeldud ettevõtluspoliitika ning tegeldakse üksnes EL-i toetuste laialijagamisega. Prioriteetsete majandussektorite riikliku väljavaliku asemel on ettevõtluspoliitika lähtunud teistsugustest alustest, milleks on võtmetähtsusega tehnoloogiate arendamine ja nende kasutuselevõtu soodustamine teistes majandusharudes, kõrgele lisandväärtusele püüdlevate ettevõtete ning strateegilisel koostööl põhinevate majandusklastrite toetamine.

MKM toetab riigikontrolli ettepanekut lõimida omavahel eri ministeeriumide ettevõtlust edendavad meetmed – haridus-, teadus- ja arendustegevus, maksundus jne. Riiklike tehnoloogiaprogrammidega on sellega osaliselt juba alustatud, kuid mitmed laiemad teemad, näiteks maksundus, nõuavad strateegilisi kokkuleppeid.