Tööandjate keskliit:aeg on küps!

"Pinnas selliste ettepanekute tegemiseks on olemas. Kindlasti ei jääda neutraalseks," rääkis keskliidu juhataja Tarmo Kriis tööandjate manifestist aastaiks 2011-2015. "Tegemist on kõva paberiga, kui ametiühingujuht sellisel arvamusel on," kommenteeris ta ametiühingute keskliitu vedava Harri Taliga vastukaja, et manifesti näol on tegu sotsiaalse vastutustundetusega.

Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi avaldas lootust, et manifest saab olema uue, märtsis valitava riigikogu töölaual ning on aluseks mitmete vajalike muutuste tegemisel. Eelmine manifest seda oli, kinnitas ta.

Tarmo Kriisi sõnul peaks nende ettepanekud aitama kaasa majanduse elavdamisele. Manifestis toodud punktidest lähemalt rääkides ütles ta, et avalik sektor peaks oma kulusid kärpima. "Tuleks enam panustada ja investeerida, et meie e-teenused areneks, tuleks riigiasutusi kokku viia, et ametnike seas tekiks konkurents," selgitas ta.

Kriisi ütlusel valitseb Eestis praegu kaks leeri: riigiametnikud ja erasektori töötajad. "Tahaks, et noored valiks riigitöö asemel karjääri ettevõtluses. Täna on avalik sektor jätkuvad keskmise palgafondiga ületamas erasektorit. Eriti suur oli vahe kriisi ajal," kinnitas ta.

Kriisi sõnul peab muutuma Eesti senine süsteem, kus elanikkonda ei ole tahetud maksudega koormata. Tema ütlusel tuleb leida vastus küsimusele, kuidas sotsiaalmaksu koormust tööandja ja töötaja vahel protsentuaalselt jagada. Manifestis märgitakse, et lähtuvalt teiste riikide praktikast tuleks sotsiaalmaks muuta maksuks, mille tasumise kohustus lasub töötajal.

Samuti soovitatakse manifestis panna sotsiaalmaksule lagi, kaaluda ettevõtlustulu madalamat maksustamist ega taheta ettevõtlustulu sotsiaalmaksuga maksustamist.

Maksude alandamise ja maksutõusu pidurdamise ideid on veelgi. Näiteks ütles Kriis manifestist rääkides, et aktsiisimaksu tuleks vähendada või maksutõus edasi lükata. Ka tuleks tema sõnul üle vaadata kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatavad maksud ja see, kas või kuidas neid seadustega kooskõlas üldse kehtestada saab.

Töötajate kanda võiks tööandjate keskliidu hinnangul olla ka ravikindlustuskulud. Kui suure protsendi see palgast moodustama peaks, on läbirääkimiste küsimus.

Samuti soovitab manifest tõsta pensioniiga 67. aasta peale. Nii Kriis kui Veskimägi märkisid, et pensioniea tõstmine on praegu kuum teema kogu vananema rahvastikuga Euroopas. Kohati plaanitakse pensioniiga lükata kuni 70. eluaastani. "Euroopa vananeb ja teisi rohtusid selle vastu ei ole," märkis Veskimägi. Ka president Toomas Hendrik Ilves on öelnud, et kui hakkab kehtima pensioniiga 65. eluaastast, tuleb seda ilmselt tõsta veelgi, viitas ta Eesti riigipeale.