Hubane kohtumispaik kõigile ökogurmaanidele

Uute Pärnu kohvikute-restoranide otsimisel läksin kõige lihtsamat teed ja palusin sealsel turismiinfopunti töötajal head söögikohta soovitada. "Mahedik," tuli kiire ja konkreetne vastus.

Olin juulikuus avatud kohvikust ka varem kuulnud, head uudised levivad kiiresti. Mahedik pole niisama ökokoht, vaid kohvik ökogurmaanidele, nagu nad ise ennast kodulehel nimetavad. Julge sihtgrupimääratlus, sest gurmaanidele pole ju lihtne meele järele olla, aga tegijad paistavad teadvat, mida ja kellele lubada. Meie ootused said igatahes kuhjaga täidetud ja infopunkt võiks edaspidigi linnakülalisi kohalike kulinaarsete väärtuste juurde suunata.

Mahedikus on mitu asja omamoodi. Mitte nii nagu teistel. Kõigepealt on seal mahedates värvides ja vormides sisekujundus, mis esitleb leebel moel vana maja väärtusi, kuid on oma olemuselt on ikkagi tänapäevane. Kuurortlinnale kohaselt on laudlinad lillemustrilised ja toolid säravvalged. Sisekujundus on küll öko, kuid uusöko, õitsev ja särav, mitte taaskasutusele rõhuv öko.

Teistmoodi on ka Mahediku teenindus. Tuli see siis sellest, et teenindajaks oli eriti tubli tüdruk, või sellest, et perenaine leti taga kohvikul silma peal hoidis, aga Mahedikus oli eriliselt hubane ja kodune õhkkond. Nii et kui olime seal pika ja küllusliku hommikusöögi söönud, päeval kuurordielust osa saanud, siis õhtul läksime tagasi - nii mõnus oli, pealegi jäid hommikul koogid proovimata.

Hommikusöök on enamasti päeva rutiinseim toidukord. Mahediku hommik äratas meid kõigepealt oma mitterutiinse karaskiga, siis toreda mahetallepirukaga, siis veel ühe mahetallepirukaga (ja oleks võinud veel kolmaski olla, see oli nii hea) ja siis kaerapannkoogiga, mille juurde käisid imemaitsev kohupiimavaht, õuna-astelpajutäidis, astelpajumarjad ja granaatõunaseemned.

Toekaim hommikuroog koosnes härjasilmadest tomati, suvikõrvitsa, riivitud porgandi ja idanditega. Ja muidugi kohv, suur kruusitäis kõige paremat kohvi koos natukese kuuma piimaga - just nii, nagu olin soovinud. Ja värskelt pressitud mahl apelsinist ja porgandist.

Kliendisõbralik ökokohvik. Kõige muu hea ja ilusa kõrval toodi lauale ka veekarahvin, kus pohlad ja apelsiniviilud veele maitset ja välimust andmas. Meil on sadu söögikohti, kuid Mahedik on minu kümne aasta pikkuse restoranilugude kirjutamise praktikas alles kolmas või neljas, kus külastajatele vett tasuta raatsitakse anda.

Lõunasöögi Mahedikus jätsime vahele, aga õhtul läksime tagasi. Proovisime ära ploomikoogi, siis veel ühe kohupiimase koogi ja veel natuke mahetallepirukat. Üks kook oli hea, teine väga hea, aga tallepirukas oli endiselt kõige parem.

Menüü toekamat osa ainult lugesime: võis praetud ahvenafileetartar kastmega, muskaatkõrvitsasupp juustukreemiga, maheveise välisfilee köögiviljadega, mahetallekotlet aedviljapüreega, kui meenutada märkimisväärsemaid. Nii et mitte ainult koogi-kohvi nautimise koht, vaid korralik toitja. Olemas on ka soodsa hinnaga lõunapakkumised.